Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused on töötanud kolmes Balti riigis juba üle 25 aasta. Need moodustavadki Põhja-Balti koostöö keskme. Uuring näitab, et Põhja-Balti koostöö raskuspunktide poliitiline juhtimine on osutunud tõhusaks ja paindlikuks. Põhja-Balti koostöö on Euroopa ja Läänemere piirkonna pidevalt muutuva geopoliitilise olukorraga kiiresti kohanenud. Ühisprojektid on osutunud asjakohaseks ja kattunud hästi Balti riikide arengueesmärkidega. Üks sellistest hiljutistest projektidest toetab sõltumatut ja kaasavat venekeelset meediat Balti riikides.
Põhja-Balti koostööst saab järeldada, et Põhjamaade mudel ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu on kõigis kolmes Balti riigis väga hinnatud, mida on näha ka ellu viidud sotsiaalprojektidest.
„Koostööst Läänemere piirkonnaga võidavad kõik osalised,” ütleb peasekretär Dagfinn Høybråten. „Praeguses geopoliitilises olukorras on ülioluline, et naabrussuhted põhineksid usaldusel ja ühistel väärtustel.”
„Multilateraalne lähenemine on kasulik nii Põhja- kui Balti riikidele ja viimastel aastatel on koostöösse panustatud üha enam ressursse,“ ütleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktori Christer Haglund.
Põhjamaade koostöö ministrid arutlesid Põhja-Balti koostöö hindamise üle 5. septembril Kopenhaagenis toimunud kohtumisel ja jõudsid järeldusele, et Põhja-Balti koostöö suuniseid ei ole vaja üle vaadata. Järgmine hindamine toimub 2020. aastal.