25. aprillil allkirjastati Oslos Digital North konverentsil Põhja- ja Baltimaade ministrite deklaratsioon, millega näidatakse tahet teha ühiseid pingutusi Põhja-Balti ühisturu loomiseks. Kuidas kirjeldaksite teie Põhjamaade ja Eesti positsiooni e-valitsemise ja e-teenuste arendamise vallas?
Soome ja Eesti koostööl (näiteks ühine X-tee lahendus_toim.) on Euroopa tasandi mõju. Eestil on hea maine e-vallas, ollakse teistele eeskujuks – samas on Soomel mõnede muude asjadega seoses kõrge reputatsioon. Kui suudame näidata, et mingi lahendus võib toimida riigipiiride üleselt, siis on sellele potentsiaalselt väga suur mõju, see võib olla inspiratsiooniks teistele riikidele. Olen üsna kindel, et Eesti ja Soome võivad koos Euroopas teed näidata.
Olete oma töös keskendunud avaandmetele ja sellele, kuidas neid saab üksikisiku heaks ära kasutada. On teil mõni hea näide tuua, Põhjamaadest või mujalt?
Minu huvialaks on personaalsed andmed ehk ingliskeeli mydata – individuaalne juurdepääs isiklikele andmetele. Üks hea näide võiks olla näiteks ühistranspordi äpp, mis sisaldab isiklikke andmeid selle kohta, kus sa liigud, ennustab selle pinnalt, kuhu sa soovid edaspidi minna ning sealt edasi juba planeerib ära su liikumise. Või siis näiteks MoverHelper kontseptsiooni, mis võiks näiteks ühest Helsinki linnaosast teise kolimisel pakkuda elanikule kohe ka infot lasteaia, spordiklubide jpm teenuste kohta uues piirkonnas. Küsimus on aga selles, et kes kogub andmeid, see ka kontrollib neid – aga seda tuleks muuta. Inimestel peaks olema rohkem sõnaõigust oma isiklike andmete kasutamise üle – näiteks, kas ma luban teatud andmeid enda kohta kuskil mujal või mõne teenuse jaoks kasutada.
Kas inimesed peaks isiklikke andmeid rohkem kontrollima?
Inimesed ei pruugi olla väga entusiastlikud oma andmete kontrollimise suhtes. Kontrollimine on ainult üks viis, kuidas andmetest kasu lõigata. Andmemajandus on hea neile, kes andmeid koguvad ja selles vallas suundi seavad. Kui mul on isiklik ligipääs oma andmetele, siis see on kasulik mulle. Andmete kontrollimine on võti uute ettevõtete loomiseks, mis on mõeldud just personaalsete andmete pealt teenuste pakkumiseks.
Millised on e-valitsemise ja e-teenuste väljatöötamise suundumused täna, eriti seoses avaandmete kasutamisega?
Soomes on avaandmete liikumine üsna tugev. See sai alguse 2008.-2009. aastal ning selle taga oli valitsuse otsus, et need andmeallikad, mis pole isiklike andmetega seotud, peaksid olema avalikud. Sealt peale on avaandmetega hoogsalt tegeletud. Selle tulemusena on tekkinud ootus, et avaandmete kättesaadavus tooks endaga kaasa uusi start-upe ja ettevõtteid. Võibolla on seda pisut liiga palju oodatud. Valitsuse jaoks on aga suurim muutus harmoneerimine – selle ühildamine, kuidas erinevates kohtades mingeid asju tehakse. Kuuel suurimal Soome linnal on koostööstrateegia, millega püütakse harmoneerida teatud andmete avalikustamist. Eesmärgiks on innovatsiooni ärgitamine väljaspool valitsussektorit. Andmekasutuse ühtlustamine võib olla võimas vahend uut tüüpi lähenemiste tekkeks.
Millised on suundumused selles osas, kuidas andmeid ettevõtete loomiseks ja kasvatamiseks kasutatakse? Teisisõnu – mis on selle kasu majandusele?
Tehisintellekti ja big data teemad on kuumad ning mõjutavad seda, kuidas edaspidi äri tehakse. Kindlasti jäävad paljud asjad samaks ja mingit üleöö muutust ei tule – ehkki paljud asjad ka muutuvad. Viimaste aastate jooksul oleme olnud esimese muutuselaine tunnistajaks. Ma ei taha tulevikku ennustada, kuid peaaegu kõik erinevad tööstusvaldkonnad on hakanud toimuva üle mõtisklema ja mõned inimesed on selles vallas proaktiivsemad. Agiilsus ja uuega katsetamine on kasulik. Katsetused ei õnnestu alati, aga neist saab alati midagi õppida. Ettevõtted ja riigisektor peaksid alandama barjääri, mis katsetamist takistab.
Kõik kogukonnad, olgu need siis külad, linnad, riigid või laiemad piirkonnad sõltuvad sellest, kui atraktiivsed on need oma elanike jaoks – kas inimesed on huvitatud seal elamisest ja töötamisest või mitte. Milline on seos e-teenuste ja e-toodete ning paiga atraktiivsuse vahel teie vaatenurgast?
See on hea küsimus. Näiteks mobiilsus – see, kuidas hõlpsalt kombineerida era- ja ühistransporti ning erinevaid transpordiliike, osta piletit ühest linnast teise sõitmiseks, maksta igakuiselt transpordi eest jne. See vajab mitmete andmesüsteemide integreerimist. Kuidas minu isiklikke andmeid ja milliseid profiile kasutatakse? Ma tahan, et erinevad süsteemid töötaksid minu heaks, et ma ei peaks kõike igale poole käsitsi sisestama – aga samas ei taha ma ka mõtete lugemist. Ülilaheda ja ülivõika vahel on peenike joon – kuidas mingid andmesüsteemid näiteks teavad, mida ma teha tahan? Mis puudutab füüsilise keskkonnaga seotud kohapõhiseid lahendusi, siis selleks, et need ei mõjuks võikana, pean ma teadma, kust minu andmed tulevad ja kes neid kontrollib.
Tutvu lähemalt Loomeettevõtluse Akadeemia ja teiste esinejatega kodulehel www.cea.ee.