#naistEST: naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevad näitused ja filmiõhtud

Esmaspäev, 06 Märts 2017
Foto: kaader Mette Knudseni filmist "Pikk tee"

“Minule tähendab põhjamaine võrdõiguslikkus seda, et kumbki sugupool ei domineeri. Tuleks püüelda tasakaalu poole. Sooline võrdõiguslikkus ei pea olema surmtõsine võitlus. Oma filmiga soovisin näidata, et teemale saab läheneda mänguliselt. ” Nii räägib režissöör ja stsenarist Maria Winther Olsen (Fääri saared), kelle lühifilm „Tasakaal“ (tehtud koos Taani noorte Josefine Pili ja Ane Mikkelseniga) võitis 2014. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu soolist võrdõiguslikkust käsitleva noorte filmivõistluse.

Kuni 30. aprillini toimub Tallinnas rida sündmusi koondpealkirja all #naistEST, mille fookuses on naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus – seda ka Põhjamaise vaatenurga alt. #naistEST tõstatab küsimusi kirjutamata reeglite kohta ühiskonnas. Näituste ja filmiprogrammide eesmärk on ärgitada märkama ja mõtestama suhtumis- ja käitumismalle, mis takistavad naiste õiguste realiseerimist.

Välispoliitika on valdkond, mida peetakse üsnagi tavapäraselt võrdlemisi meestekeskseks. Rootsi valitsus on võtnud poliitilise otsusega suuna feministlikule välispoliitikale, mille keskmes on naiste majanduslikud ja poliitilised õigused. Naisi kaasatakse erinevatele poliitilistele ametikohtadele – Rootsi välisministeeriumi juhtideks on hetkel kolm naist, Margot Wallström, Isabella Lövin ja Anna Linde –, aga ka vägivallaennetusse, konfliktilahendusse, rahutagamisse. Naiste osalemine pole mitte ainult võrdsete õiguste küsimus, vaid selle eesmärgiks on ka rahumeelsem ühiskond. Kõigest sellest annab ülevaate 8. märtsil kell 17 Okupatsioonide muuseumis avatav fotonäitus „Feministliku välispoliitika teerajajad. Naised Rootsi diplomaatias alates 1632 kuni tänapäevani“. Tegemist on kolmiknäitusega „#naistEST“, kus Eesti naisliikumise ajaloost räägib „Eesti naisliikumise juubeliaasta: Marie Reisik 130“ ning Prantsusmaa vaatenurka esindab „Cherchez la femme“. Näitused jäävad avatuks kuni 30. aprillini.

Kuidas on muutunud naise positsioon ühiskonnas 20. sajandi jooksul ühe Põhjamaa riigi näitel? Me kõik teame armastatud lastekirjanikku Astrid Lindgreni. Noore naisena mõjutas Astridit väga olulisel määral see aeg, milles ta elas, ja normid, mis sel ajal kehtisid. Kirjaniku ja hilisema arvamusliidrina suutis ta nii aega kui meie mõtteviisi pöördumatult muuta. Režissöör Kristina Lindströmi dokumentaalfilm „Astrid“ (Rootsi 2015) heidab unikaalsete arhiivimaterjalide abil pilgu ühiskonnas aktiivse naise elukäigule, kus joonistub välja mitmeid naiste õiguste alla kuuluvaid aspekte ja nende muutumist ajas. Dokumentaalfilm linastub 13. aprillil kell 18 Okupatsioonide muuseumis, sissepääs on tasuta.

Mette Knudseni kohta on öeldud, et ükski teine filmirežissöör pole nii süvitsi läinud naiste elu uurimisega 20.-21. sajandi Taanis kui tema. Ta on loonud terve rea nii dokumentaal- kui mängufilme, mille keskmes on Taani naised, nende õigused ja elutingimused. Tallinnas näeb 11. aprillil kell 18 Okupatsioonide muuseumis tema värsket, 2016. aastal valminud dokumentaalfilmi „Pikk tee“, mis räägib Taani naisliikumise ajaloost. Sissepääs on tasuta.

Kinos Artis näidatakse kuni 7. märtsini filmiprogrammi, kuhu kuulub ka Põhjamaade soolist võrdõiguslikkust käsitlev lühifilm „Tasakaal“ (autorid Maria Winther Olsen (Fääri saared), Josefine Pil (Taani) ja Ane Mikkelsen (Taani)). Samuti näidatakse Prantsuse Instituudi ja Inimõiguste Instituudi poolt kokku pandud neljast temaatilisest mängufilmist koosnevat programmi: “Violette”, “Ilus aastaaeg”, “Mägede kuninganna” ja “Mis saab edasi?”. Filmiprogramm on tasuta.

#naistEST saab teoks Okupatsioonide muuseumi, Prantsuse Instituudi Eestis, Feministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja Inimõiguste Instituudi koostöös.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid