Jacqueline Kennedy laikis
Soome disaini ikooniks peetava Marimekko näitusel on väljas üheksa suuremõõtmelist kangast. 65aastase Marimekko näitus avati Soome instituudi poolt Eestis esmalt kolm aastat tagasi Tallinnas disaini- ja tarbekunstimuuseumis ning seda külastas koguni 6000 inimest.
“Pärast Tallinna on seda näitust saanud uudistada mitmes kohas Eestis ja kõikjal on seda saatnud peaaegu sama suur menu. Kuidas see saakski teisiti olla: selline atraktiivsus, efektsus, värviküllus, sugestiivsus − loomulikult häälestab see vaatajaid positiivselt ja toob meie igapäevaellu sära, uudsust, värskust,” ütles Vain.
Eksponeeritud kangad on eri ajastutest ja eri disainerite loodud mustritega. Esindatud disainereist väärib erilist esiletoomist Maija Isola (1927-2001). Legendaarse Isola mustritest on Narva näitusel väljas “Punane moon”. Kokku lõi Isola Marimekkos töötamise ajal üle 500 erisuguse mustri, millest viiendik olid lille omad.
Marimekko popkunsti sümboliks olemist kinnitab ka see, et tema disain oli sünkroonis näiteks Andy Warholi lillemaalidega. Või et enne oma abikaasa presidendikampaaniat ostis Jacqueline Kennedy kaheksa Marimekko kleiti. Viimane fakt pani aluse Marimekko populaarsusele USAs. “Marimekkost on saanud elustiil ja ta on tulnud, et jääda,” kinnitas Vain. Kultuuriminister Indrek Saar avaldas lootust, et peagi on ka Eestis midagi disaini vallas Marimekkole vastu panna. Marimekko-teemaline näitus jääb Narva Kunstiresidentuuris avatuks 22. detsembrini.
Kepikõnd ja Soome film
Narva kolledži õppedirektor Aet Kiisla kiidab Soome suursaadikut, kellega sai tänavu Paide arvamusfestivalil tuttavaks. Jutuks tuli kepikõnd ja ühtlasi meenus, et sellel spordialal on puhtad Soome juured. Nii lepitigi kokku, et tulevatel Soome päevadel organiseeritakse ka üks kepikõnd.
Kiisla kutsus Soome nädala kepikõnniinstruktoriks Eesti parema oma ala spetsialisti ja ideoloogi Rene Meimeri. Ettevõtmisele kogunes inimesi paarikümne ringis ja kuna oli väga libe, kasutati rohelisemaid platse, kus ringiratast kõndida. Samuti kasutati tõusu ja laskumise harjutamiseks Narva jõe äärset kallakut. Kõigepealt toimus aga teooriatund kolledži fuajees.
Kiisla ütles, et tal on koos Meimeriga kindel plaan propageerida kepikõndi ka mujal kui vanemate daamide seas, kes on praegu peamised selle ala jüngrid.
“Sellega võiks tegelda ka päris sportlased, sest teame, kui hea on kepikõnd baasvastupidavuse arendamiseks. Rene on olnud tugev triatleet ja mina tean, kui hästi on kepikõnd aidanud maratoni ettevalmistusel. Kui vaadata kepikõndijaid Narvas, on õige tehnika kasutajaid palju rohkem kui näiteks Tallinnas Stroomi rannas. Arvan, et see on tänu paljudele kepikõnniüritustele, mis meil on toimunud,” ütles Kiisla.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi koordinaator Narvas Jevgeni Timoštšuk leidis peale Soome nädalat, et see õnnestus igati. Näiteks nelja Soome filmi − Antti Haase dokumentaalfilm kolebänd Lordist “Monsterman”, Juho Kuosmaneni “Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus”, Mika Kaurismäki “Olen elult kõik saanud” ja Eesti-Soome ühisfilm “Supilinna salaselts”, mis on Eestis elava Mika Keräneni teose järgi vändatud − käis Narva kinos Astri vaatamas 300 inimest.
“Eesmärk oli katta erisugused sihtgrupid ja tundub, et see õnnestus − kepikõnniüritusest kuni soomekeelse jumalateenistuseni Aleksandri kirikus. Suur huvi oli näiteks Marimekko näituse ja laupäeval toimunud ingerisoomlaste köögi degusteerimise vastu rahvamajas. Positiivsest tagasisidest saime aru, et Narvas võiks igal aastal tutvustada üht Põhjala riiki veidi suuremas mastaabis. Järgmisel aastal toimuvad Norra päevad,” ütles Timoštšuk.
Teet Korsten, Põhjarannik 14.12.2016