Selline detail naistest ja meestest Euroopa linnade tänavatel ilmestab, et sisserände ja lõimimise valdkonda tuleb vaadata kompleksselt. Põhitähelepanu on läinud praegu sotsiaalsele lõimimisele: elukoht, keel, haridus jms. Vähem tähelepanu on jäänud laiemale ruumile, linnale. Samas on lõimumise määravaks osaks sotsiaalsete võrgustike tekkimine sihtriigi kodanike ja sisserändajate vahel. Praegu eksisteerivad etnilised hierarhiad, neist ei saa enam mööda vaadata.
Sisserändajate arvud on praegu väga suured. Näiteks Soome saab juurde aastaga ühe Pärnu linna jagu inimesi. Kuidas neid inimesi vastu võtta ja aidata? Seni on lõimimine olnud pigem ühetaoline protsess, samas kui individuaalne lähenemine on tõhusam, kinnitavad eksperdid.
Haridustase kipub sisserändajate puhul olema madal. Kuidas nad suhtlema panna kohalikega? Oluline pöörata tähelepanu laste haridusele, lõimida neid koolide kaudu.
Samal ajal tuleb panustada haridusse lähteriikides. Arenguabi suunata lähteriikide haridussüsteemi?
Tiit Tammaru kokkuvõtvat esitlust ja saab lugeda siin.
Rändekonverentsil kõlanud ettekanded ja videosalvestused leiab siit. Vaata ka pilte ja loe ülevaadet konverentsi Facebooki lehel. Lähemalt saab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 2013. aastal algatatud rände- ja rahvastiku projektist lugeda siin.