|
Märgid näitavad, et loodusõnnetuste arv kasvab. Üleujutustest, suurtest tormidest ja maalihetest hakkame üha sagedamini kuulma. Merevee taseme tõus ei saa olema märkimisväärne, ent ka juba väike tõus võib muuta varem turvalised kohad üleujutuste piirkonnaks. Muutused kalanduses on otsesed. Teatud kalaliikide arvukus võib suureneda, samas kui teised võivad soojeneva vee eest pagedes teatud piirkondadest hoopiski kaduda. Kliimasoojenemise positiivse küljena tuukase välja vähenev energiatarbimine seoses soojemate ja lühemate talvedega ning soojemad suved omakorda meelitavad enim turiste. Tugevamad tuuled ja enam sademeid võimaldavad omakorda energiatootmist ning pehmem kliima pikendab vegetatsiooniperioodi, mis soodustab põllu- ja metsamajandust. Raporti koostasid Kliimauuringute Instituut CICERO ja konsultatsiooni ettevõte COWI Põhjamaade Ministrite Nõukogu kliimatöögrupi tarvis. Põhjamaade Ministrite Nõukogu lähiaastate peamiseks tegevussuunaks on globaliseerumisega kaasnevate mõjude hindamine eelkõige majandusele, energeetikale ja keskkonnnale, sealhulgas kliimaküsimustega tegelemine. Uudis pärineb: www.norden.org |
Kliimaraport lubab Põhjalasse kuumalained ja sadusid
|
Tulevikus on Põhjamaades oodata kestvamaid kuumalaineid ja rohkem vihma. Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud kliimaraport ennustab, et kuuma perioodid vältavad edaspidi kuni 9 päeva kauem kui seni. Uuring näitab temperatuuritõusu mõju paljudele valdkondadele, samas ei pruugi mõju alati negatiivne olla. Raporti eesmärk oli valgustada 2-kraadise (celsiuse järgi) kliimasoojenemise tagajärgi Põhjala jaoks aastani 2100. Uuring vaatles temperatuuritõusu mõju muuhulgas meretasemele, põllu- ja metsamajandusele, kalandusele, transpordile, turismile ja loodusõnnetustele. |