Põhjamaad ja Balti riigid näitavad üheskoos ülejäänud Euroopale, kuidas edukas piirkondlik koostöö aitab kriisist väljuda, märkis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisel Vilniuses, 2. juunil.|
Teadus ja innovatsioon Läänemere maade ministrid, poliitikud, mitmed asutused ja ärijuhid kogunesid 1. ja 2. juunil Leedu pealinna Vilniusesse Läänemere arengufoorumile ja Läänemere Maade Nõukogu tippkohtumisele. Peale Põhja- ja Baltimaade koostöö Euroopa Liidu kontekstis ja Läänemere reostuse vaagisid poliitikud ja ärijuhid võimalusi teaduse ja arendustöö edendamiseks ning Venemaa tõhusamat kaasamist piirkonna ettevõtmistesse. "Energiaküsimused on tihedalt seotud nii majandusarengu kui ka keskkonnateemadega, aga ka kogu piirkonna poliitilise stabiilsusega," märkis Põhjamaade Nõukogu president Helgi Hjörvar, lisades, et on nüüd aeg tegudeks, mitte niivõrd sõnade seadmiseks enam Euroopa Liidu, Venemaa ja Põhjala riikide koostöös. Hjörvari hinnangul peaks tihedam koostöö väljenduma Läänemere strateegias, seda eriti energiapoliitikas, kus on oluline roll Venemaal. Põhjamõõtme ja Läänemere strateegia elluviimise ühendamist soovis näha ka Christina Gestrin, Põhjamaade Nõukogust. Digitaalne ühisturg Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutas Läänemere arengufoorumil digitaalse ühisturu loomise olulisust. "Regiooni arengule aitaks kaasa digitaalse ühisturu rajamine, millel saaksid vabalt liikuda nii avaliku kui erasektori pakutavad teenused. See annaks piirkonnale eelised, mille järgi saaks näiteks Rootsi ettevõtja rajada elektrooniliselt oma firma Lätis, Soome turist kasutada Tallinnas mobiilparkimist. Meil võiks olla elektrooniline e-hangete süsteem, mis on avatud kõikidele piirkonna ettevõtjatele," ütles peaminister Ansip. Ühtlasi tõstis ta esile, et takistustest, mis segavad rakendamast innovaatilisi lahendusi, tuleks vabaneda nii kiiresti kui võimalik. Arengufoorumi raames valmis Läänemere piirkonna arenguaruanne, millest nähtub, et üleilmne majandus mõjutab Läänemere äärsete riikide majandusi enam kui teiste Euroopa Liidu või OECD riikide omi. "Ma arvan, et see aruanne toob esile olulise tõiga, et suurim oht ei ole teiste maailmamajanduste konkurents, vaid soovimatus viia ellu muutusi kodus," tõdes Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Ásgrímsson. "Kriisiajal on selge, et need, kes on võimelused kohanduma ja sobituma, saavad kõige paremini hakkama." Arenguaruande valmimist rahastasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Põhjamaade Investeerimispank, kuhu kuuluvad ka Balti riigid. Läänemere Arengufoorum loodi 1998. aastal endise Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseni eestvedamisel. Tegemist on Läänemere piirkonna arengualast koostööd kaardistava ja koostöös Euroopa Komisjoniga piirkonna regionaalstrateegiat välja töötava organisatsiooniga. Organisatsiooni peamine eesmärk on edendada majanduskasvu, integratsiooni ja konkurentsivõimet Läänemere regioonis, kaasates sealjuures osalejaid erinevatest valdkondadest. |
Euroopa Komisjoni president: Läänemere piirkond on ülejäänud Euroopale eeskujuks
|
Barroso tõstis esile Põhja- ja Baltimaade ühiseid pingutusi säästva arengu saavutamisel: kaubanduspiirangute kaotamine, teadus- ja innovatsioonikoostöö, energiavõrkude ühendamine. "Meresõiduohutus on võtmetähendusega tervele Läänemere piirkonnale ning meil tuleb selle nimel tihedamat koostööd teha," toonitas Soome peaminister Matti Vanhanen, kelle sõnul puudub Läänemere maades võimekus tulla toime sarnase looduskatastroofiga, mis laastab praegu Mehhiko lahte. "Enamik õnnetusi juhtub inimliku eksimuse tõttu," selgitas Vanhanen. „Seega on meil vaja paremat kontrolli- ja teavitussüsteemi, et kaardistada sarnaselt lennuväljadele laevade täpne asukoht ja sihtkoht." |