Eestlased on end ikka lugeja-rahvaks pidanud ja raamatute rohkuse üle kodudes uhkust tundnud. Ometi näitavad uurimused, et eestimaalased loevad aina vähem ning seda kinnitavad ka raamatute müüginumbrid. Vähene väljendusoskus, keeleline lodevus ja ebaõige keelekasutus on paraku nähtused, millega üha sagedamini kokku puutume. Kas tõesti vähene kirjaoskus või lausa kirjaoskamatus? Matemaatikaõpetajadki kurdavad, et õpilased ei saa raskemate tekstülesannetega hakkama, sest nad ei oska teksti lugeda ja nad ei saa sellest aru.| Kõige alus
Esimese Briti lugemisaasta aegu, aastal 1998 uuriti Inglismaal 11-aastaste poiste ja tüdrukute lugemise taset. Poistest oli lugejaid 75 protsenti, tüdrukute lugemus oli 82. Viie aasta pärast olid tulemused vastavalt 82 ja 87 protsenti. Neil vahepealsetel aastatel koolitati õpetajaid, kuidas siis ikkagi õpetada lapsi lugema ja kirjutama. Näitajad küll paranensid, kuid ilmnes, et lugemise ja kirjutamise oskuse kasvuga kahanesid märgatavalt rõõm ja nauding, mida kohustulikus korras lugemine endaga kaasa tõi. Kui 1998. aastal tundis lugemisest rõõmu 70 protsenti poistest ja 85 protsenti tüdrukutest, siis 2003. aastal vastavalt 55 ja 75 protsenti. Kuidas suurendada lugemisrõõmu noorte seas? Jonathan Douglas peab seda võtmeküsimusesks, Inglise valitsusele oli see aastal 2008 lausa poliitiline prioriteet. Kui tollane peaminister Gordon Brown Briti lugemisaasta välja kuulutas, kutsus ta sellesse panustama iga ametnikku, kooli, raamatukogu, omavalitsust. Lugemise ja kirjutamise tõhustamsieks loodi wikireadia – kogemuste entsüklopeedia, kus teiste kogemustest õpivad ja jagavad oma kogemusi õpetajad, raamatukoguhoidjad, äriinimesed, kohalikud omavalitsusorganid, kirjastajad jt. Douglas on veendunud, et lugemine on teamistepõhise ühiskonna alus, sest arendab sotsiaalset empaatiat, stimuleeridb loovust ja suurendab demokraatiat. Potter või piibel? Douglase sõnul on Briti õpetajatel väga traditsiooniline arusaam lugemisest ja sellega seotud väärtustest. Meelelahutuskirjandus ei kuulu tõsiselt võetava ja hariva meediumi alla. Kui neilt küsisti, milliseid raamatuid nad loevad, vastas neist enamuk – piiblit! Milline on aga lugeja kuvand enda sõnul mittelugejatest teismeliste silmis: Lugemine ei ole noorte seas popp, see ei ole seotud sotsiaalsuse ja edukusega. Alustada tuleb hoiakute muutmisest, leiab Douglas. Tuleb alustada lugemise mõiste ümbersõnastamisest ja anda lugemise tähendus ka veebikeskkonnas suhtlemisele, online-lugemisele, tekstisõnumite kirjutamisele ja blogide tegemisele. Oluline on näidata, et lugemine ei ole tegevus, millega eraldatakse end sõpradest ja ümbritsevast maailmast, vaid et just tänu lugemisele leitakse uusi sõpru ja tuttavaid - lugemine määratleb sotsiaalse kuuluvuse. Douglase sõnul on Inglismaa kolmed viimased valimised kõnekalt näidanud, et kõige vähem hääli saanud parteide toetajaskond on madalaima lugemusega. Poliitikul oleks kasulik teada, et 69 protsenti valijaist hääletaks nende parteide poolt, kel on tugev side lugemise ja kirjutamisega. Au sees Norras ja Taanis Põhjamaad on tuntud oma suure lugemishuvi ja –armastuse poolest. Kuidas üleilmastumine ja digitaliseerimine mõjutavad lugemisest saadavat naudingut, ehedat lugemisrõõmu, kuidas jõuda erinevas eluastmes lugejani nii kodus, peresiseselt kui ka koolis ja töökohal, olenemata kirjanduse vormist ja väljaandvast kanalist, sellele keskundub ka lugemisaasta 2010 Norras. Uurimuse järgi loeb Norras 46 protsenti elanikest vabal ajal nädala läbilõikes. 67 protsenti internetikasutajatest loeb online-uudiseid päevas. Umbes 48 minutit päevas kulub trükitud ajaleheväljaannete lugemisele. Ent ligi 30 protsenti elanikkonnast peab oma lugemisoskust ebapiisavaks, et olla tööturul konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult aktiivne. Seetõttu pöörab lugemisaasta peatähelepänu neile täiskasvanutele, kes loevad vähe. Norra raamatukogudes on üle 50 miljoni raamatu. Rahvaraamatukogusid on 2500 ja kooliraamatukogusid 2700. Viimase aasta jooksul on vaid pool täiskasvanud lugejaskonnast raamatukogust endale kirjandust laenutanud. Rekordiliselt palju loetakse aga Norra kinnipidamisasutustes. Kuid puudulik lugemisoskus takistab siiski paljudel hilisemat ühiskonna- ja tööellu sisseelamist. Ka sellele mõeldakse ja panustatakse lugemisaastal. Lisaks sellele jagatakse tööandjatele 40 000 raamatut, mille autoriteks on tuntud Norra kirjanikud, kes on antud teoseid teadlikult kirja pannud lihtsate ja lühikeste lausetaga, et hõlbustada vähese lugemisharjumusega inimestel lugemist. Nende autorite seast on Per Pettersoni, 2008. aasta Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia laureaat romaaniga „Süsi suus, liiv saapas". Taanis on käivitatud aastateks 2008-2010 programmi Lugemisrõõm. Ettevõtmise algatasid kultuuriministeerium, haridusministeerium ning sotsiaal- ja siseministeerium. Ürituse iga-aastane eelarve on 4,3 miljonit taani krooni ning see raha läheb riikliku tegevuskava alusel koolilaste lugemiskampaaniateks, noorte kirjanduslike tegevuste ja lasteaedade raamatukogude toetamiseks. Kirjanikuks koolitamise kursust on Br¢nderslevis Taani ja Põhjamaade noortele korraldatud juba neli aastat järjest. Professionaalsed kirjanikud nõustavad noori kirjutamise kunstis ja analüüsivad noorte kirjutatud tekste, mis kursuse lõppedes ka antoloogias välja antakse. Lapsed otsustavad, kes pälvib Orla auhinna - nad esitavad nominente, arvustavad raamatuid ja hääletavad lõpuks võitja. Taani Ringhääling on lugemisprogrammi oluline meediapartner, see võimaldab tegevuste kajastamist nii tele- kui raadiosaadetes ning pääsu internetilehekülgedele. Taani Ringhäälingu ja raamatukogude eestvõtmisel on välja kuulutatud konkurs Parim Taani krimi 2000-2010. Raamatuklubid esitavad oma lemmikraamatuid krimikirjanduse vallas. Konkursi võitja selgub viie nominendi seast, valijateks on lugejad ise. Lugemisaasta Eestis 2010 on lugemisaasta ka Eestis. Õigustatult. Sest vaatama ilmunud teoste absoluutarvule ei jõua väga paljud head raamatud kunagi nende lugejateni, kellele nad on mõeldud. Pole teejuhte, kes aitaksid selles raamatutest üleküllastatud pakkumises orienteeruda. Puuduvad kirjandussaated. Raamatututvustusi ja -arvustusi ilmub tänamatult vähe. Loodetavasti jõutakse lugemisaastal paljude uute lugejateni. Küllap tõotab lugemine nii mõnelegi uut väljakutset, teistmoodi lähenemist, tavapärase arusaama ja hoiaku muutmist. Ehk hakatakse rohkem lugema sellepärast, et seda tahetakse teha - see on mõnus! Kultuuriministeeriumi, Briti Nõukogu ja Eesti lugemisaasta poolt korraldatud seminaril esinenud energeetiline ja karismaatiline Jonathan Douglas innustas kuulajaid – raamatukogutöötajaid, kultuuripoliitikuid, kirjastajaid, õpetajaid – lugemisaastale uuenduslikult lähenema, teistmoodi mõtlema, uusi partnereid otsima ja koos tegutsema. Jonathan Douglase ettekannet käis kuulamas kultuurinõunik Eha Vain, kes jagab selles artiklis oma nägemust lugemise olulisusest. |
Lugemine on popp ja aitab sõpru leida
|
Lugemine ja kirjutamine ei ole üksnes individuaalne oskus. Üha enam on see seotud sotsiaalse võimekusega ühiskonnas. Kuidas aga aidata seda tuntud tõde uuesti avastada, uusi lugejaid kirjanduse juurde juhatada, neid lugema ja kirjutama innustada – sellest kõneleski 27. mail Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis Briti lugemisaasta 2008 peakorraldaja Jonathan Douglas National Literacy Trust´ist. |