Rootsi linnal Växjöl on õnnestunud vähendada küttest tuleneva süsinikdioksiidi õhku paistamist 84 protsenti aastatel 1993-2008. Samal ajavahemikul on langenud CO2 saastamine elaniku kohta, sh kogu energiakulu ja transport, 35 protsenti, selgub Põhjamaade Ruumiplaneerimise Keskuse (Nordregio) värskest ajakirjast.|
Nilsson sõnul ei olnud ettevõtmine algul just kasumlik, kuid vallajuhid jäid endile kindlaks. "1980. aastate teises pooles olid Rootsis elektrihinnad väga madalad osaliselt tuumaenergiasse panustamise tõttu," märgib Nilsson. "1991. aastal saabus pöördepunkt, kui Rootsi valitsus kehtestas CO2 maksu. Pärast seda avanes meil võimalus konkureerida tavapäraste õlipõletitega. Meie suutsime pakkuda nii odavamat kui ka puhtamat energiat." Praegu pärineb 92 protsenti valla soojusest taastuvatest energiaallikatest. Tavakasutaja maksab 55 ööri kilovattunni soojuse eest – tunduvalt vähem kui teised alternatiivid avatud turul. Peale järjekindluse on Växjöt edasi viinud üksmeel. "Enamik algatusi tuleb ametnikelt mitte poliitikutelt," tõdeb Nilsson. "Siiski pean märkima, et meil ei ole vallavalikogus suuremaid poliitilisi lahkarvamusi sellel teemal. Kõik on poolt. Ma arvan, et see jätkub nõnda, kuniks roheline meelsus loob uusi töökohti, tõstab sissetulekuid ja toob Växjöle kuulsust." Växjö jätkab elektri- ja soojusjaamade arendamist, renoveerib vanu säästvamateks ja tõhusamateks. Lisaks kannustab linn inimesi päikeseenergiat kasutama ning maju soojuskindlamaks muutma. Keskkonnaalaselt on linn lasknud veel ära puhatada mitmeid järvi, nii et inimestel on nüüd võimalus minna linnas sees ujuma. Praegu on üks suuremaid probleeme transport – kuidas võtta enam kasutusele biokütusel sõitvaid masinaid. |
Växjö kogub tunnustust rohelisima linnana Põhjalas
|
Pingutused on toonud Växjöle viimastel aastatel auhindu ja kuulsust. Näiteks Briti rahvusringhääling BBC tunnustas 2007. aastal Växjöt Euroopa rohelisima linna tiitliga. Sellest tiitlist on välja kasvanud ka Växjö tunnuslause – rohelisim linn Euroopas. Selliste saavutusteni jõudmine on nõudnud aega ja järjekindlust. "Me peame minema tagasi 1970ndate esimese naftakriisi aega, mil fossiilkütuste hinnad tõusid lakke. Växjös viis see võtmetähtsusega otsusteni – üks olulisimaid oli valla otsus ehitada kombineeritud soojus- ja elektrijaamu, mis töötavad metsatööstuse ülejääkidel nagu ladvad, oksad, koor, saepuru jne," selgitab Sarah Nilsson, valla strateegilise planeerimise osakonna juht. "Me mõtlesime kasutada seda soojusallikana, selle asemel, et jätta lihtsalt kõdunema." |