Kogu maailmas tehakse uuringuid, et leida ravi koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 vastu. Põhjamaade uued algatused põhinevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aasta alguses antud soovitustel, mille kohaselt on vaja korraldada rohkem teadusuuringuid.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames tegutseva uurimisasutuse NordForski direktor Arne Flåøyen selgitab, milline on selles nende roll.
„Mitmed uuringud on juba käimas ja suurem osa neist on suunatud viiruse vastu võitlemisele – vaktsiini ja ravimeetodite välja töötamisele. Sedasorti uuringuid saab maailmas teha igal pool. NordForski eesmärgiks on aga uurimustöö läbi luua Põhjamaade-vaheline sünergia. Seda silmas pidades tahame toetada uurimusi, mida on võimalik läbi viia üksnes Põhjamaade regioonis ja mis toob kasu eelkõige meie ühiskondadele. Koostöö aitab saavutada tulemusi, mis võimaldavad meil paremini toime tulla tulevaste pandeemiate ja teiste suurte kriisidega, mis tabavad Põhjamaid ühtemoodi ja ühel ajal.“
Kolm uut uurimisalgatust
NordForsk hakkab ellu viima kolme uut uurimistööga seotud algatust, millest igaüks aitab saada teavet COVID-19 pandeemia kohta. Kaks neist tuginevad kliinilistele uuringutele ning keskenduvad sellistele küsimustele nagu vaktsiinid ja ravimeetodid; kolmas võtab vaatluse alla ühiskondliku turvatunde ning Põhjamaade valitsuste seisukohad tegevusplaanide koostamise ja kriisiohjamise vallas.
Arne Flåøyen leiab, et sellest, kuidas Põhjamaad praeguse pandeemiaga toime tulevad, on palju õppida.
„COVID-19 on suurim kriis, mis Põhjamaid pärast II maailmasõda on tabanud. Ühiskonnad on väga suure surve all ja me püüame selle olukorraga toime tulla nii hästi kui vähegi võimalik. Meile meeldib mõelda Põhjamaadest kui maailma kõige paremini lõimitud piirkonnast, kuid kriis on näidanud, et riikidevahelisi tegevusi võib olla keeruline koordineerida,“ selgitab ta.
„Igal riigil on oma strateegia ja omad lahendused COVID-19-le. Uurija vaatenurgast on seda, mille tunnistajaks me praegu oleme, võimalik võrrelda suure katsega, mis näitab meile, kuidas ühte kriisi püütakse eri viisidel lahendada. Uurimiskoostöö aitab meil üksteise kogemustest õppida ja oma ühiskondi paremini ette valmistada tulevaste pandeemiatega toime tulemiseks,“ lisab Arne Flåøyen.
Artikkel on originaalis avaldatud norden.org lehel.