Kliimaküsimused on viimasel ajal esile tõstnud eriti noored, kõige tuntumaks näiteks on Rootsi koolitüdruk Greta Thundberg, kuid leidub ka vanema generatsiooni esindajaid, kes mõistavad, et midagi tuleb ette võtta nüüd ja kohe. Eesmärgiks on jätta meie lastelastele elamiskõlbulik maailm. Paraku tavainimese pingutusest enam ei piisa, mistõttu oodatakse konkreetseid tegusid valitsustelt. Vaata lähemalt Aktuaalses Kaamerast (algus 12 min 09 sek).
Põhjamaade Ministrite Nõukogu istungjärgul arutleti küsimuse üle, kuidas saaksid Põhjamaad ellu viia kliimapoliitikat, mis aitaks kiiresti vähendada süsihappegaasi sisaldust õhus, tugevdada usaldust demokraatiasse ning arendada sotsiaalset dialoogi. Põhjamaade peaministrid on vastu võtnud visiooni 2030, mille eesmärk on muuta Põhjala kõige jätkusuutlikkumaks regiooniks maailmas.
Taani peaminister, Mette Frederiksen, ütles, et vajame ühiseid läbimõeldud lahendusi ning Islandi peaminister, Katrín Jakobsdóttir, sõnas, et enne kui poliitikud ja ettevõtted ei võta midagi ette kliima soojenemise vastu ei saa me vastutust nõuda ka individuaalidelt. Loe debatist lähemalt siit (inglise keeles). Samas kipuvad aga just nö tavakodanikud olema need, kellele meie planeedi tulevik rohkem korda läheb. ERR kokkuvõttega kliimateemadel saad tutvuda siin.
Peale kliimateemade räägiti suurendatud ühistegevusest regioonis. Põhjamaade esindajad võtsid ühehäälselt vastu strateegia veelgi tihedama koostöö tegemiseks, eriti just sotsiaalse turvalisuse valdkonnas. Kuna paljuski puututakse kokku sarnaste ohtudega, on koostöö oluline. Näiteks on strateegias mainitud ühised Põhjamaade õppused hädaolukordade lahendamisel. Samuti tihedam koostöö rahu tagamisel ja konfliktide lahendamisel ning Põhja- ja Baltimaade küberturvalisuse alane koostöö. Loe lähemalt siit (inglise keeles). Lisaks otsustasid Põhjamaade välisministrid alustada välis- ja kaitsekoostööd hõlmava Stoltenbergi II raporti loomise. Loe lähemalt siit (inglise keeles).
Põhjamaade Nõukogu auhinnad
Tippkohtumise raames jagati 29. oktoobril välja kõrgelt hinnatud Põhjamaade Nõukogu kultuuriauhinnad.
Väga mainekaks peetud kirjandusauhinna sai seekord Taani autor Jonas Eika oma novellikogu „Efter Solen“ eest. Eika kirjutab äratuntavast tegelikkusest, olenemata sellest, kes me oleme ja kust me tuleme.
Laste ja noorte kirjanduspreemia võitis Norra autor Kristin Roskifte oma pildiraamatuga „Alle sammen teller“. Eelkõige rabas kohtunikke autori eripärane lähenemine.
Filmiauhinna vääriliseks hinnati Taani film "Dronningen“. Filmi tegevustik keskendub traagilise peresaladuse loomisele, kust märksõnadena võib välja tuua nii rumaluse, iha kui ka valed, mis kokku loovad vaatajale haarava sisu.
Islandi esineja ja multiinstrumentalist Gyða Valtýsdóttir võitis Põhjamaade Nõukogu 2019. aasta muusikaauhinna. Teda hinnati tema erilise vokaali, instrumentaalse leidlikkuse ja isikliku võlu eest.
Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi autasustati keskkonnaauhinnaga, kuid ta otsustas seda mitte vastu võtta saates sõna, et auhindade jagamise asemel on vaja konkreetseid tegevusi kliimamuutustega võitlemiseks.
Loe võitjate kohta lähemalt siit (inglise keeles).