Kohtumise avasõnad lausus Paula Lehtomäki, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär. 20. augustil kinnitati Põhjamaade peaministrite poolt uus Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioon aastaks 2030 ning meie organisatsiooni peamine ülesanne on see visioon reaalsuseks muuta. Ta rõhutas, et ka Balti riikide esindused peaksid oma töös eelkõige silmas pidama kolme aspekti: prioriteetsed teemad, fookuse asetus ja finantsiline võimekus. „Visiooni täideviimiseks on vaja konkreetseid tegevusi ning igaühe panust. Peame mõtlema, kuidas jõuda nii kestlikkuse kui ka sotsiaalse võrdsuseni ning üksteiselt õppima, et jõuda parima tulemuseni – alustades juba täna! Ärme unusta, et meil on head partnerid ja kolleegid, kelle abiga edasi liikuda.“
Iga Balti riik oli ette valmistanud arutelu ühel kolmest teemast: konkurentsivõimeline Põhja–Balti regioon (Eesti), roheline Põhja–Balti regioon (Leedu) ja sotsiaalselt kestlik Põhja–Balti regioon (Läti).
Konkurentsivõimelisuse tõstmise olulisemad märksõnad hõlmasid nii kliimateadlikkuse tõstmist, teadmuse ja innovatsiooni arendamist, dünaamilisust kui ka digitaalset arengut. Tõdeti, et ühine arendustöö aitab kiiremini jõuda rohelist majandust soodustavate tehniliste lahenduste ning uuenduslike tarkvaralahenduste väljatöötamiseni erinevatel elualadel. Rääkides konkreetsemalt Põhja–Balti koostööst, siis abiks oleksid riikidevahelised kokkulepped ning sarnane arusaam ja seadusandlus, nt kliimaküsimusi silmas pidades. Tulevikus aina olulisemal kohal olevad tehisintellekti teemad eeldaksid aga ühist andmete jagamise võimalust (access to data), mis omakorda eeldab väga kõrgeid turvameetmeid.
Rohelise Põhja–Balti regiooni saavutamiseks on samuti oluline koostöö ja ühised tõekspidamised – süsiniku vähendamine õhus on heaks näiteks selles vallas. Nutikas ja loodust säästev transport nii maismaal, merel kui ka õhus on miski mille poole ühiselt püüelda, samuti oskuslik biomassiga tegelemine ja erinevate energiatootmise viiside arendamine. Hetkel on kitsaskohaks riikide erinevad hoiakud kliimaküsimustes – mitte kõikide riikide valitsused ei näe kliimaga seonduvaid küsimusi prioriteetsetena. Siiski on võimalus üksteiselt õppides ning teiste vigu parandades jõuda lisandväärtuse tekitamiseni. Samuti on igal PMN esindusel võimalik mõelda, milliseid kanaleid ja uusi sõnumeid kasutada, et jõuda otsustajateni, tekitamaks ühtne infoväli, mis viiks ühiste tõekspidamisteni.
Sotsiaalselt jätkusuutliku Põhja–Balti regiooni eesmärgiks on, et üheskoos edendame kaasavat, võrdset ja tihedate omavaheliste sidemetega piirkonda, kus üksteisele oma kultuuri tutvustatakse ning mille elanikel on ühised väärtused ja neile on tagatud heaolu. Fookusesse on seatud eelkõige lapsed, vanad ning puuetega inimesed. Keskendutakse ka soolisele võrdõiguslikkusele. Kuigi kohtumisi Põhja- ja Balti riikide vahel toimub küllaltki tihedalt, siis ühisteks tegevusteks on ruumi küllaga. Siin on jällegi igal riigil võimalik kaasa mõelda ning ettepanekuid teha.
Lisaks räägiti Eesti, Läti ja Leedu PMN esinduste rollidest ning võimalustest ja kuulati PMN institutsioonide (Nordforsk, Nordic Innovation) esindajate ettekandeid koostöö võimalustest pidades silmas uut Põhjamaade Ministrite Nõukogu visiooni aastaks 2030.