Praegu läheb Euroopas igal aastal raisku 600 miljonit tonni taaskasutusväärilist materjali. Keskmiselt tekitab iga EL kodanik aastas ligi 0,5 tonni jäätmeid. Aastas ladestatakse maailmas üle 2 miljardi tonni jäätmeid ning tarbijaskond kasvab...
Foorumi eesmärk on leida pidepunkte, mis aitavad kohandada ja juhtida oma elu viisil, millel on väike koormus keskkonnale, aga selge isiklik ja ühiskondlik hüve.
Esinejad Eestist, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Soomest aitavad avada jäätmevaba jagamisühiskonna teemat kolmest vaatepunktist: juhtimine, kogukond, ettevõtlus.
Ciaran Mundy räägib Bristolist (Suurbritannia), kus on käibel oma raha – Bristoli nael. Oma raha on kogukondlik ettevõtmine, mille eesmärk on tugevdada kohalikku majandust. Bristolis on täna üle 800 ettevõtte, kes aktsepteerivad Bristoli naela käibevahendina ning ringluses on peagi 1 miljon oma raha; samuti on Bristoli linnapea avalikult kuulutanud oma pühendumust kogukonnale sellega, et võtab oma palga välja Bristoli naelades.
Kaidi Tamm Karlsruhe Tehnikainstituudist Saksamaalt on põhjalikult uurinud kogukondade toimimist ning räägib Rohevikul kogukondade ja omavalitsuste ühistegevuste potentsiaalist ja komistuskividest. Juttu tuleb nii Karlsruhe remondikohviku (repairment cafe) edust kui Teeme ära! kampaania elluviimise raskustest Saksamaal.
Annika Kruuse Malmö linnavalitsusest pakub välja lahendusi, kuidas on võimalik muuta linna elamisväärsemaks ning milliseid kaudseid ja otseseid hüvesid loob „mitmekesine“ linnaruum ja looduse linna toomine.
Veel esinevad Rohevikul Peeter Eek (Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja), Suvi Holm (Ecofellows OÜ), Henri Laupmaa (Fundwise ja Hooandja asutaja), Riinu Lepa (ökokogukond Väike jalajälg), Taija Sinkka (Soome Loodusressursside Instituut) ja Kristi Zolgo (Taaskasutuskoda).
Rohevikust, esinejatest, ajakavast ning registreerimisest lähemalt: www.rohevik.ee
Rohevikku kannavad üle Postimees online ja Eesti Maaülikooli kodulehekülg.
Rohevikku teevad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, Eesti Maaülikool, Tartu linn, Tartumaa Omavalitsuste Liit ning Tartu Regiooni Energiaagentuur.