Seminaril õnnitles Høybråten Balti riike iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul ja kiitis nende võimet aastate jooksul koostööd teha.
„Teie pühendunud ja vastutustundlik osalemine piirkondlikes, Euroopa ning maailma koostööprojektides on tähelepanuväärne,“ lisas Høybråten.
Ta tõi välja kolme Balti riigi koostöö organisatsioonides, nagu EL, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Läänemeremaade Nõukogu ja NB8 (Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaat).
Koostöö Põhjamaade Ministrite Nõukoguga algas juba enne Baltimaade iseseisvumist ning 1991. aasta alguses avas nõukogu esinduse Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Viimase veerandsaja aasta jooksul on koostöö hõlmanud demokraatia, inimõiguste, jätkusuutliku arengu ja soolise võrdõiguslikkuse teemasid.
Lähedane, uuendusmeelne ja paindlik koostöö aitab ka järgmise 25 aasta jooksul tugevdada meie ühist positsiooni ning rolli laiemas Euroopa ja ülemaailmses kontekstis.
Høybråten mainis oma kõnes, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu hakkas Baltimaades mõne aja eest toetama sõltumatuid venekeelseid meediakanaleid, et Balti riikides elavad vene keelt kõnelevad kodanikud pääseksid ligi tasakaalustatud uudistele.
„Loodetavasti aitab see kaasata kõiki kodanikke kolmes Balti riigis,“ kommenteeris Høybråten.
Peale selle toonitas Høybråten Põhja- ja Baltimaade koostööd innovatsiooni vallas, tuues seejuures näiteks Skype’i. Ühtlasi tõi ta eraldi lipulaevana esile programmi BSR Stars, mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu käimasolev koostööprojekt innovatsiooni arendamiseks Läänemere piirkonnas.
Høybråten rõhutas, et Põhja- ja Baltimaade organisatsioonide ning ettevõtete eduka koostöö aluseks on piirkonna kultuurilised ja geograafilised sarnasused.
„Ka järgneva 25 aasta jooksul suudab lähedane, uuendusmeelne ja paindlik koostöö aidata meil tugevdada ühist positsiooni ning rolli laiemas Euroopa ja ülemaailmses kontekstis. „Sellest võidavad nii Põhja- kui ka Baltimaad,“ sõnas Høybråten.