Detailsemalt rõhutasid ministrid:
- pikaaegse heitmete vähendamise eesmärgi seadmist, mis peab andma majanduse osalistele kindluse puhtamasse tulevikku investeerimisel;
- süsinikumaks oleks sügavamate muutuste katalüsaator ning;
- vaja on läbi viia fossiilkütuste toetuste reform.
Kuidas edasi?
Mil moel uus kliimalepe üksikute riikide ootustele vastas ja millised tegevuskavad sellest johtuvalt käiku lähevad, näeme ja kuuleme pikema aja jooksul. Otseselt siduvaks lepet pidada ei saa ning kohustuslikke kärpeid ei ole, õnneks tuleb siiski mõne aja tagant oma tulemustest ja enda seatud eesmärkidest aru anda. Ambitsiooni üleliia ei paista, ent ometi astuti seekord suurem samm kui varasemate katsetega. Palju on kriitikat ka selle kohta, et vaesemad (kliimamuutuste tõttu enim kannatavad) riigid jäeti siiski suuresti hätta. Kliimateadlikkuse isaks peetud endine NASA teadlane James Hansen tõdes, et niikaua, kui kasvuhoonegaase maksustama ei hakata, tuuakse fossiile ikka maapõuest välja ja põletatakse seda, mis on odavam. Sarnast seisukohta jagavad paljud.
Vahetult kliimakonverentsi järel tulid Põhjamaade kliima- ja keskkonnaministrid välja üleskutsega pöörata erilist tähelepanu transpordisektori heitmete vähendamisele. Aastaks 2050 prognoositakse selles sektoris kliimagaaside kasvu 50-250%, samas pole Pariisi lepingus seda tõusu otseselt käsitletud. See õgvendab oluliselt teed, mida mööda liikuda 2 kraadi eesmärgini.
Konkreetsed lahendused
Juba kliimakõneluste ajal tõstatasid Põhjamaad mitmeid teemasid, kus konkreetsete sammude tegemine aitab kliimamuutusi ohjata.
Põhjamaade algatusel töötati välja uus metoodika, millega abil saab arvutada süsiniku heitmete vähenemise fossiilkütuste toetustest loobumise tagajärjel. Veel 2013. aastal hinnati fossiilkütuste toetuste kogumahuks maailmas 550 miljardit USA dollarit. Seda on neli korda rohkem kui taastuvenergia toetamiseks eraldatud summad. Uue arvutusmetoodika järgi õnnestuks 20 analüüsitud riigil vähendada oma süsinikuheitmeid keskmiselt 11%, kui nad kaotaksid oma praegused fossiilkütuste toetused.
Sood ja rabad katavad küll vaid 3% maismaast ent „hoiavad kinni“ rohkem süsinikku kui kogu maailma metsad. Põhjamaad kutsuvad üles panema rohkem vahendeid soode, rabade hoidmisele ja taastamisele, et vältida nn süsinikuleket.
Mitmelt poolt kõlab vastu, et suur töö alles nüüd algab. Kuidas eesmärke saavutada? Millele keskenduda? Kellega ja kuidas koostööd teha?
Linnad ja kliimasaadikud
Linnad otseselt läbirääkimistel ei osalenud, ent samas pärineb ligi pool kogu süsinikdioksiidist maailma linnadest. Seega sõltub linnade kliimategevustest suurel määral kliimaleppe täitmine. Näiteks Växjö linn Rootsis on endale võtnud juba kaugemale ulatuvad eesmärgid kui Rootsi riik. Samavõrra oluline on erasektori kaasamine, sest sealt tulevad investeeringud, mis kujundavad tuleviku aastateks.
Kliima läbirääkijate roll on järgmises, elluviimise etapis, vähemalt sama oluline, kui see oli ühise teksti koostamisel. Häid kliimasaadikuid on nüüd vaja igale riigile, linnale.
Usun, et vähemalt Põhjamaad jätkavad oma ambitsioonikate eesmärkidega ja püüavad ka edaspidi veenda teisi kaasa tulema. Olla teerajajad ja suunanäitajad kliima- ja keskkonnaküsimustes on Põhjamaadele juba aastaid olnud meeldiv kohustus.
Kõik 2020. aastast jõustuva kliimaleppe osalised soovivad näha väiksema süsinikujäljega ühiskondi. Kui see on selgelt väljendatud 196 riigi ühine väärtus, siis see on tähelepanuväärne algus. Pariisis loodi sobiv kliima mentaliteedi ja ühiskonnakorralduse muutmiseks. Esimesed Pariisi lepingu aruanded tuleb riikidel esitada 2023.