Pieter Bevelander, Malmö Rände, Mitmekesisuse ja Heaolu Uuringute Instituudi professor pidas ettekande 27. märtsil Tallinnas toimunud Põhjamaade ja Balti riikide töörändekonverentsil. Teda küsitles Tartu Ülikooli magistrant Häli Ann Reintam.
Kuidas reageeris avalikkus Rootsis 2008. aastal vastu võetud töörändeseadusele? Kas seda teatakse hästi?
Ma ei usu, et seda eriti hästi teatakse, sest inimesed ei tea üldiselt Rootsi töörändealastest õigusaktidest eriti palju. Tegemist oli väikese muudatusega üldises poliitikas ja selle mõju ei olnud märkimisväärne. Rahvusvahelise personaliga ettevõtted ja personaliosakonnad ilmselt tunnevad töörändeseadust, aga avalikkus mitte.
Rootsi meedias on suureks teemaks pagulased ja tööränne on suhteliselt väheoluline.
Mainisite oma ettekandes, et paljud võõrtöötajad, kes tulid Rootsi pärast töörändeseaduse vastuvõtmist 2008. aastal, on esitanud ka varjupaigataotluse.
Jah, paljud tegid seda, aga nende arv ei ole suur. Nende osa pagulaste ja varjupaigataotlejate hulgas on nii väike, et see ei kujuta endast probleemi. Probleem oleks meil siis, kui pooled pagulased tuleksid riiki töörändesüsteemi kaudu. See võiks olla probleem siis, kui nad endale tööd ei leia. Aga kui neil on töökohad, siis ilmselt leiavad kõik, et see tuleb riigile kasuks.
