Tervikliku planeerimise ellu viimisel võib omavalitsuse seisukohalt takistuseks kujuneda suur eraomanduses oleva maa osakaal KOV hallataval territooriumil. Võimalikult paljude asjaosaliste kaasamine planeeringute koostamisse on saamas reegliks ning pigem liigutakse kaasamiselt juba edasi osalusele. Seega osalusplaneeringud!
Planeeringud muutuvad üha keerukamaks, sest arvesse püütakse võtta üha enam aspekte. Maja puhul ei arvestata pelgalt selle otsest energiatarvet, vaid ka kaudset mõju. Kuidas see mõjub kogu naabruskonna arengule, kas see on ilus, kutsub see seal elama/töötama? Kuidas on planeeritud hoone ühendusteed, kas sinna pääseb ühistranspordi, jalgrattaga? Selle kõige arvestamine peab kaasa aitama sellele, et lisaks otsestele maja halduskuludele, oleks miinimumini viidud risk, et aastate pärast seal enam keegi elada ei soovi ning hoone, kvartal hakkab inimestest tühjaks jooksma või tekivad seal soovimatud arengud (kuritegevus).
Hooned ise muutuvad üha säästlikumateks, samas pööratakse rohkem tähelepanu ka esteetikale ja keskkonnaaspektidele. Põhjamaade ehitussektor on sõnastanud põhjamaise ehitustava põhimõtted, mis on koondatud Põhjala Ehituse Harta (Nordic Built Charter) nime alla. Näiteks sedastab harta, et ehitis peab olema vastupidav, kestma pikalt – olema ajatu. Aga samas tuleb silmas pidada, et ehitame ikkagi inimestele, mistõttu on oluline elamismugavus ja esteetika. Põhjamaade ehitustavast lähtuv praktika liidab modernse eluviisi looduse pakutavaga ning on ühtviisi kasulik nii inimesele kui ka keskkonnale ja äritegevusele.
- Berth Sundström, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor
- Autor: La Pub/norden.ee
- Trine Pertou Mach, Nordic Innovation
- Autor: La Pub/norden.ee
- Urmas Kruuse, Tartu linnapea
- Autor: La Pub/norden.ee
Prognooside kohaselt kontsentreerub eesootav rahvastiku kasv linnalistes piirkondades. Neile kõigile peab leidma säästliku ja keskkonnasõbraliku energiaga varustamise viisi. Kaugküttel on siin mängida oluline roll, sest see on üks keskkonnasõbralikemaid võimalusi pakkuda tiheasualal soojaenergiat. Põhjamaade poole kiigates on näha, et kaugkütte osatähtsus kasvab. Näiteks Soomes 10%, Norras 18 % võrra.
Ent kaugküte muutub mõistlikuks vaid siis, kui küttevõrgus kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. See tendents – biomassi kasutamine energeetikas – on laienemas nii Põhjamaades kui ka Eestis. Ometigi võivad kaugküte hinnad samas maakonnas erineda märkimisväärselt. Viljandi maakonna näitel võivad soojaarved erineda ca 35 protsendi ulatuses. Inimestele on see suur kulu, samas on kaugküttepiirkonnas elades kohustus kaugküttega liituda.
Esinejate sõnul õnnestub lahenduste leidmine vaid kõigi osapoolte (KOV, energiatootja, tarbija) koostöös. Ühte universaalset lahendust ei ole, lähtuda tuleb kohalikest oludest ja vajadustest. Koostöö eestvedajaks peaks olema KOV, mille ülesanne on elanikele ja ettevõtjatele võimalikult hea elukeskkonna loomine.
Arendustegevustesse tuleks kaasata teadus- ja uuringuasutused, sest Rootsi ja Taani näited kaugkütte korraldamisest veensid, et mitmeid protsesse saab muuta märksa tõhusamaks, kui need on praegu kaugküttevõrgu energiaga varustamisel Eestis.
Roheviku kutsus 2011. aastal ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, et tuua kokku Põhja- ja Baltimaade eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud, kelle ühine huvi on kestliku eluviisi saavutamine Läänemere piirkonnas.
Rohevik 2013 ettekannetega saab tutvuda siin. Piltide vaatamiseks kliki siia.