|
Oma avalduses märkis Noorte Nõukogu, et Põhjamaade koostöö peab olema avatud kõigile ning mitte eksisteerima vaid skandinaavia keelte rääkijate klubina. Põhjamaade Noorte Nõukogu president Lisbeth Sejer Götzsche väljendas muret sõnaselgelt: "Meil on vaja üksteisest aru saada, aga kõik ei saa aru skandinaavia keeltest." Ta lisas, et tuleb tunnistada skandinaavia keelte oskuse vähenemist noorte seas mistõttu oleks praeguses ajahetkes ekslik võtta skandinaavia keelte oskust iseenesest mõistetavusena. Nõukogu presidendi sõnul oleks skandinaavia keeltes töötamine lihtsam, kui oleks ka rohkem finantse tõlkimiseks. Samas juhib Noorte Nõukogu otsustajate tähelepanu Põhjamaade ajaloo ja ühiskonnaõpetuse enamale käsitlemisele haridussüsteemis. Põhjamaade Nõukogu president Erkki Tuomioja rõhutas Noorte Nõukogu otsust kommenteerides vajadust kasutada põhjamaalaste omavahelises suhtluses skandinaavia keeli nii palju kui võimalik. Tuomioja möönis, et kuigi paljud Soome ministrid kasutavad oma Rootsi kolleegidega kõneledes inglise keelt ning inglise keel on kahtlemata tuleviku keel, siis ometi on loomulik rääkida põhjala regioonis rootsi keeles. Põhjamaade Nõukogu ise jätkab töökeeltena skandinaavia keelte kasutamist. |
Põhjamaade noored soovivad muuta inglise keele üheks ametlikuks töökeeleks
|
Põhjamaade Noorte Nõukogu (UNR) otsustas sel nädalal võtta oma koosolekutel ühe töökeelena vajadusel kasutusele inglise keele. Põhjamaade ametliku keelepoliitika vastu astudes leidis noorte esindusorgan, et olulisem on (laiem) kaasatus kui pelgalt keel ise. Põhjamaade ametlike töökeeltena on kasutuses Norra, Rootsi ja Taani keeled. Avaldus on pälvinud Põhjamaades juba märgatavat vastukaja, initsiatiivi kommenteeris Põhjamaade Nõukogu president Erkki Tuomioja. |