Mis toimub energeetika vallas Põhjamaades

Kuidas hindaksite, milline teie uuringuvaldkondadest (Nordic Energy Research) on andnud parimaid tulemusi? Kas nimetaksite ühe tõelise regionaalse koostöövõrgustiku, mis on viinud R&D (Research&Development) uuele tasemele või kus on olnud käegakatsutavaid tulemusi?

Nordic Energy Research (NER) finantseerib energeetika projekte terve teadmisahela ulatuses, alates tavauuringutest kuni demonstratsioonide ja rakendusuuringuteni. Seetõttu erineb projekti tulemuste rakendamine/kommertsialiseerimine ajas tublisti. Võtame näiteks „Vesinikku akumuleerivate materjalide Põhjamaade ekspertkeskuse", mis on juba saanud arvestatavat rahvusvahelist tähelepanu ja projekti osaline Thorstein Sigfusson pälvis oma töö eest 2007. aastal ka auhinna.(http://www.nordicenergy.net/onenews.cfm?Id=1-56&path=8).

Või koostööprojekt enam kui 13 partneriga kuluefektiivsest puidu eeltöötlusest ( "New, innovative pretreatment of Nordic wood for cost-effective fuel-ethanol production"), kus on tööstuste tugev osalus ning mis tõotab Põhjamaad selles vallas juhtpositsioonile viia.
Käekatsutav projekt on kindlasti ka vesinikkütuse teenindusvõrgu väljaarendamine "Hydrogen Highway Partnership". Esimesed H2 tanklad on ehitatud, mis annab olulise võimaluse demonstreerida ja testida vesiniku-põhise transpordi süsteemi elujõulisust. (http://www.nordicenergy.net/onenews.cfm?Id=1-63&path=8 ).

Paljud meie energiaturu projektid on jõudnud uute lahendusteni. Näiteks "Nordic AMR Forum (Automatic Metre Reading)" mis keskendub paindlikuma ja efektiivsema energiaturu üles ehitamisele. http://www.sintef.no/Projectweb/AMRforum/.

NER teeb tihedat koostööd Põhjamaade Innovatsioonikeskusega. Kui NER toetab uuringu- ja teadustöö projekte, siis Põhjamaade Innovatsioonikeskus saab järgmise etapina toetada perspektiivikate ideede rakendamist/kommertsialiseerimist.

Mis puudutab regionaalsust, siis peab kõigil meie projektidel olema osalised vähemalt 3 Põhjamaast ning sageli partnerid ka Baltimaadest ja Loode-Venemaalt. Toimivad võrgustikud on loodud nt biokütuste, vesiniku-, tuuleenergia ja fotoünteesi osas. Tähelepanuväärne regionaalne koostööprojekt on "Nordsesil - Nordic network for sustainable energy solutions in isolated locations". Projekti mõte on aidata isoleeritud piirkondade elanikel teha praktilisi samme säästlike energia tarbimise lahenduste leidmiseks ja neile ligipääsuks. http://www.nordsesil.net/.

Mis näib olevat parim viis meelitamaks inimesi/ettevõtteid rohkem investeerima energia R&D-sse ning koopereeruma piiriüleselt?

Väikeste riikide jaoks, nagu seda on Baltimaad ja Põhjamaade, on jõudude ühendamine kahtlemata mõtekas ja võimaldab riikidel säilitada oma konkurentsivõime ja kõlada valjemini globaalsel turul.
Taastuvenergia ja selle lõimimine enegiasüsteemi on poliitikutel päevakorras üle terve maailma ning on selgemast selgem, et koordineeritud tegevus on vajalik.

Et jõuda asjalike R&D tulemusteni, on vaja konkreetset vajadust ja sellest tulenevat huvi, elik kasutaja suunatud R&D. Piiriülese koostöö stiimuliks on loomulikult ühiste vajaduste välja selgitamine. Paljud (NER finantseeritud ) projektid keskenduvad Põhjamaade spetsiifilistele teemadele. Näiteks projekt "Development and demonstration of an efficient and cost competitive proton exchange membrane fuel cell system for cold Nordic climate" http://www.nordicenergy.net/section.cfm?id=3-0&path=3,25. Need energiakandjad on esmased kandidaadid mobiilsetele seadmetele just tänu oma väiksusele. Küll on seal veel piisavalt tehnilisi takistusi.

Kuigi Põhjala regioonis on olemas soodsad tingimused säästlikesse energiasüsteemidesse investeerimiseks, siis enam on vaja arusaamist kuidas (mil moel) tugevdada energia innovatsiooni. Eelmisel aastal käivitasime NORIA-energiaprogrammi, mille eesmärk on toetada Põhjamaade energeetika innovatsiooni ja uuringuid ning aidata Põhjamaade otsusetegijaid töötamaks välja tõhusaid politikaid teaduse, tehnoloogia ja investeeringute suunamisel uue energeetika tehnoloogiatesse. Projektid lõpevad 2008. aasta jooksul ning 1. detsembril tulevad sealsed järelmid arutlusele.

Kas Põhja- ja Baltimaad liiguvad R&D ja innovatsiooni vallas erinevatel radadel, mil määral saaks püüdlusi ühildada?

Baltimaade ja Põhjamaade ees seisavad (ja on juba mõnda aega seisnud) pisut erinevad ülesanded, mis tähendab, et vabu vahendeid R&D ja innovatsiooni mõjusaks toetamiseks pole (Balti riikides ) nii palju olnud. Kuid me ei liigu siiski erinevatel radadel, koostöö üha tiheneb ja laieneb.
See, et Balti riigid ja Põhjamaad erinevad energeetika uuringutele panustamisel ning sellest tulenevad erinevad rahvuslikud (suhtelised) eelised, ei ole tegelikult negatiivne. Kui silmas pidada (läänemere) regiooni konkurentsivõimet, siis on hea kui on mitmesuguse suunaga R&D ja tehnoloogilisi trumpe. Siin ongi väga oluline küsimus edasisest koostööst. Kuidas seda teha? Meie NORIA-energia programm mõnedki projektid tegelevad sellega kuidas laiendada koostööd Baltimaadele ja Loode-Venemaale.

Kas Põhjamaad (endiselt ) erinevad oma energeetika uuringute priorteetide osas? Nt. Taani kui tuuleenergia pioneer, Island kui vesinikuenergia aktiivne kasutaja jne.

Jah, Põhjamaad erinevad oma nn trumpide poolest energiauuringutes, nii olemasolevate looduslikue ressursside kui poliitikate tõttu. Samas saab üha selgemaks, et üleminek säästlikele energiasüsteemidele saab põhineda vaid mitmesuguste tehnoloogiate kombinatsioonil. Seetõttu on see ka taaskord (regiooni) tugevuseks. Põhjamaade energiakoostöö ja ühine elektriturg loob suurepärase toetuspunkti saamaks juhtpositsioonile taastuvenergia ühtsesse energiasüsteemi lõimimisel. Utsitades tagant lõimumist, õnnestub saavutada suurem ja seega stabiilsem ning enam prognoositav taastuvenergia turg. Lisaks annavad koordineeritud püüdlused ja neis realiseeruvad konkreetsed näited võimaluse promoda Läänemere regiooni kui juhtivat kompetentsikeskust taastuvenergeetika vallas.