|
Olulise tähisena on programmi sekretariaadile laekunud arvukates taotlustes võrdselt esindatud nii kohalike omavalitsuste kui ka riigiasutuste algatused, mis annab tunnistust tihedast koostööst Põhjala ja Balti riikide vahel kõigil avaliku halduse tasanditel. "Tänavuste mobiilsusprogrammi poolt rahastatavate projektide hulgas paistavad eriti silma korra- ja õiguskaitse asutuste koostööd tõhustavad projektid, samuti innovaatilised ettevõtlust ja majanduskoostööd toetavad tegevused," märgib Madis Kanarbik, programmi koordinaator Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses. Lisaks said toetust näiteks kultuuri, keskkonnakaitse, tervishoiu, transpordi ja e-teenuste koostööprojektid. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm toetab ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate õppevisiite, praktikareise ja võrgustike kohtumisi, aidates seeläbi kaasa Põhja- ja Baltimaade koostööle ministeeriumide, regionaalsete ametkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Toetust leiavad projektid, milles ühe eeldusena osalevad koostööpartnerid vähemalt kolmest NB8 hulka kuuluvast riigist. Programm katab kuni 70% projekti reisi- ja majutuskuludest. Programmi eesmärgiks on edendada Põhjala ja Balti riikide (NB8 - Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome, Taani) ühiseks hüvanguks teadmiste vahetamist kõigil avaliku halduse tasanditel, aidates seeläbi kaasa kogu piirkonna avaliku sektori arengule. Programmi sekretaariaadiks on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Toetust saab taotleda üks kord aastas kevadel. Madis Kanarbik |
Uus elektrooniline keskkond tõi rekordarvu ametnike koostöö toetusavaldusi
|
Põhja- ja Baltimaade ametnike koostöö elavdamiseks loodud avaliku halduse mobiilsusprogramm eraldas 2011. aastal toetusi kogusummas 349 493 eurot, mis jagunes 64 toetust saanud projekti vahel. Suurim ühele projektile eraldatud toetus on 12 400 eurot, väikseim eraldatud summa on 743 eurot. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile laekus tänavu kokku 79 taotlust ehk rohkem kui varasematel aastatel. Kõige rohkem taotlusi esitati Eestist (25 taotlust), Lätist (24) ja Leedust (22), Põhjamaadest esitati 8 taotlust, neist enim Taanist (5). Erinevalt eelnevatest aastatest sai sel korral toetusavalduse esitada vaid elektrooniliselt taotluskeskkonna NB8-Grants kaudu. Elektrooniline taotlussüsteem on keskkonna- ja kasutajasõbralikum kui e-posti teel või posti teel taotluse esitamine. Samuti on püütud NB8-Grants'i keskkonnas anda taotlusväljade juures võimalikult palju näpunäiteid, selgitusi taotlejale, et vältida võimalikke vigu taotluses. |