Balti- ja Põhjamaad tihendavad loomemajanduse koostööd

Kolmapäev, 02 Veebruar 2011

Põhja- ja Baltimaade loomemajanduse kohtumine"See oli tegelikult esimene kord, kus rääkisime kõikidest aspektidest korraga – nii poliitilisest tasemest, rahastamisest, teadlikkusest kui ka loomeettevõtjate inkubatsiooniprogrammist," tõdes Eesti kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil jaanuari lõpus Riias.

Balti riikide ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindajad kohtusid Läti kultuuriminister Sarmite Elerte kutsel, et arutada üheskoos loomemajanduse edendamist ja kaaluda võimalusi edukamaks koostööks. Põhjamaade ja Balti riikide loomemajanduses on vaja leida veelgi rohkem koostöövorme eesmärgiga kogu maailmas piirkonna läbilöögivõimet tõsta, rõhutas PMNi Läti esinduse direktor Imants Gross.

Eesti on loomemajanduse arendamises teistest Balti riikidest sammu võrra ees. Läti kultuuriminister Elerte soovib nüüd jõuliselt oma riigis loomemajandust arendama hakata. Edulugudest oli Lätil ette näidata esimene, vaid paar kuud töötanud loomeinkubaator Andrejsalas, kuhu ligi 2000 soovijast pääses 50 ettevõtjat. Eelinkubatsiooni programmi neil pole, ettevõtete toetamiseks kaetakse inkubantidel esimesel aastal 85 ja teisel 80 protsenti sisseostetavate teenuste kuludest. Samuti ergutatakse inkubante teenusid ostma teistelt inkubantidelt.

Majanduskriisi ajal jäid paljud väga hea asukohaga ruumid Riias tühjaks. Läti Kaasaegse Kunsti Keskus kutsus Euroopa fondide toel ellu projekti Brigade. Projektist said toetust need, kes täitsid neli nõuet: tegemist oli loomeettevõttega, projekt oli sotsiaalselt vastutustundlik, jätkusuutlik ja sobis kasutama tühjaks jäänud ruume linnas. Nii sündisid näiteks toalillede hotell, papp-pakenditest mööbli laenutus ja puuetega inimestele freak-bike´ide tootmine.

Rootsi mudeli Jobs and Society järgi töötab Lätis alustavate ettevõtjate nõustamisprogramm, kus juba tegutsevad ettevõtjad nõustavad alustavaid tasuta. Ettevõtmist rahastavad sponsorid.

Hiljuti Vilniuses tehtud uuring tõi Leedu peamiste probleemidena välja, et loomeettevõtete tegevust ei koordineerita piisavalt ning äriinimeste teadlikkus loomevaldkonnas peituvatest võimalustest jätab soovida. "Kaardistamise juures ei tohi unustada loomemajanduse kultuurilist aspekti – lugusid, visiooni, ajalugu, mälestusi, avalikku ruumi – kõike seda, mis teeb linnast just selle linna," rõhutas uuringu läbiviija.

Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid on loomemajanduse arenguid arutanud korralistel kohtumistel alates 2007. aastast. Koostööd on tehtud varemgi, kuid nüüd suunatakse pilgud lisaks ka Põhjamaadesse ning soovitakse needki kohtumised korralisteks muuta.

Ülevaate koostas Tiiu Allikmäe Loov Eestist.


Telli uudiskiri

  • Uudised
  • Sündmused
  • Toetuste tähtajad
  • Uurimisraportid