Tallinn võib mahtuda Põhjala ühte peamisse kasvupiirkonda, mis laiub Kopenhaagenist üle Stockholmi Helsingi-Tallinnani, Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Jyrki Käkönen Eesti suurima päevalehe Postimees võrguväljaandele. Käkönen nimetas sellist telge Põhjala Siniseks Banaaniks.|
Kui viis Põhjala riiki liituvad ja Venemaa oma käitumist ei muuda, võib kolme nende vahele jääva Balti riigi tulevik tunduda tumedam kui siis, kui liitriigist asja ei saa, leidis aga Tartu Ülikooli politoloog Heiko Pääbo. Tema sõnul on taolise idee teostumisel paratamatu, et Balti riigid muutuvad saarekeseks kahe suure vahel. Pääbo hinnangul saaks riski leevendada Põhjala suur majanduslik huvi siinsetes riikides. «Samas me oleme näinud Nord Streami puhul, kuidas on võimalk majandushuvid kopsakate kingitustega ära osta,» ei pidanud Pääbo sedagi reaalseks Postimees.ee veergudel. Tartu Ülikooli politoloogki küsis, miks peaks liituma just antud viis riiki, mitte näiteks lisaks ka kolm Baltimaad. Pääbo põhjendas seda väitega, et lihtsate skandinaavlaste hulgas on kuvand Balti riikidest üsna negatiivne ja piiratud: «Me oleme neile toredad partnerid, aga meid ei nähta võrdväärsetena.» Stockholmi ülikooli riigiteaduste magister Jakob Sjövall avaldas 1. novembril Postimehes arvamusartikli Põhjala liitriigi ideest. Eelmisel sügisel vallandas Rootsi tuntud ühiskonnateadlane ja kolumnist Gunnar Wetterberg Põhjamaade tippkohtumise ajal elava arutelu nii Põhjalas kui ka laiemalt Läänemere äärsetes riikides mõttelennuga, miks mitte ühendada viis Põhjamaad - Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island - üheks liitriigiks. Wetterbergi põhjendas oma ideed väitega, et üleilmastumise valguses oleks see Põhjalale üks edukamaid viise konkureerimisel teiste suurvõimudega. Selle aasta Põhjamaade tippkohtumise ajaks oli Wetterbergi oma mõtteid täiendanud ja vorminud need raamatuks, mis on ühtlasi Põhjamaade Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu aastaraamatuks 2010. Poliitikud, teadlased ja ärimehed vaagisid teost 1. novembril 2010 Reykjavikis. |
Eesti teadlased näevad Põhjala liitriigi idees nii võimalusi kui ka ohte
|
Mõttelend Põhjala Liitriigist 20-30 aasta pärast, mida autor Gunnar Wetterbergigi on nimetanud realistlikuks utoopiaks, pälvis Eestiski suurt tähelepanu. Populaarseim uudisteportaal Postimees.ee pühendas sellele eraldi rubriigi ning uuris Eestis tegutsevatelt teadlastelt , kuidas võimalik liitriik mõjutaks Balti riike. «Kui Eesti jäetakse välja, võib see tähendada Eesti ääremaastumist. Sel juhul oleks Eesti/Tallinn väljaspool Kopenhaageni-Helsingi telge,» rääkis Käkönen Postimees.ee'le. Samas on professori arusaamist mööda täiesti võimalik, et Põhjala liitriik ei hakka koosnema üksnes Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandist, vaid sinna lisatakse ka Balti riigid. «Samas, kui meenutada Külma Sõja järgseid arenguid, võib olla pessimistlikum,» märkis ta. «Ma väidan seda selle põhjal, et Põhjala riikidel ei olnud eriti suurt huvi lõimida ühtegi Balti riiki Põhjamaade Nõukokku, selle asemel loodi Läänemere maade Nõukogu.» |