Põhjamaade koostöö on praegu piisavalt tõhus ning puudub vajadus ühiskonnateadlase Gunnar Wetterbergi Põhjala liitriigi loomise järele, märkis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt Põhjamaade tippkohtumisel viie Põhjamaa valitsusjuhi ühisel pressikonverentsil Reykjavikis.|
Hea mõtteharjutus Islandi professor Ólafur Đ Harđarson nägi Wetterberg idees hea mõtteharjutust , eriti praegu, kui tema hinnangul on Põhjala heaoluühiskonna mudel küsimärgi all. Samas on Harđarsoni sõnul Põhjamaade koostöö Islandil populaarsem kui kunagi varem.
Seega on Wetterbergi hinnangul küsimus pigem selles, miks Põhjamaad ei ole ühinenud ja miks see ei ole võimalik. Wetterbergi sõnul on teised maailma suurvõimud näinud aastasadu ja näevad ka praegu Põhjala piirkonda meeleldi killustatuna, sest üheskoos oleksid nad arvestatav üleilmne jõud – mitmesugustes ühiskondlikes uuringutes on Põhjamaad ka eraldi kõrgetel kohtadel. Suurte mängud Ühe kaalukama väitena tõi Wetterbergi esile Põhjamaade nõrkuse Euroopa Liidus võrreldes näiteks Saksamaa ja Prantsusmaaga. Samuti ei mahu Põhjamaad G20 laua taha ega ole tugev hääl ÜROs. Mullu Kopenhaagenis soovisid Põhjamaad ÜRO kliimakonverentsil palju enamat korda saata kui mitmed teised riigid, kuid jäid pisikeste tegijatena hüüdjaks hääleks kõrbes. Põhjamaad tahavad tihti liikuda kiiresti, kuid suured masinavärgid nagu Euroopa Liit ja ÜRO on aeglased. Wetterberg tunnistas, et Soomel, Norral ja Islandil kui Põhjamaade nn väikevendadel võib olla teatud emotsionaalseid raskusi liitriigi suhtes – oleme liitudest pääsenud ja nüüd jälle -, kuid leidis samas, et nn väikevendadel on olnud piisavalt aega jalgadele tõusmiseks. Nad on nn suured vennad juba seljatanud. Wetterbergiga väidelnud Põhjamaade rahvaesindajad ja eksperdid leidsid, et sellisel kujul liitriigi loomine ei ole võimalik. Jens Klarskov Taani kaubanduskojast leidis, et Põhjamaade rahandus- ja maksupoliitika on liiga erinev liitriigi loomiseks. Kui juba praegu ei suuda viis riiki neid erinevusi kaotada, siis miks peaks liitriik seda suutma, arutles Klarskov. Põhjala Liitriigi toetajaskond jaotub põlvkonniti – noored rohkem poolt, vanemad pigem vastu. Soome rahvaesindaja Maarit Feldt-Ranta sõnul on noorte jaoks Põhjala justkui ühtne, iseenesest mõistetav üksus: nad juba praegu õpivad, töötavad ja armastavad üle piiride, põrkudes paikseks jäädes siiski häirivate piiritõketega. Feldt-Ranta märkis lõpetuseks, et kõik toetavad ja peavad realistlikuks koostööd Euroopa Liidus, mida pärsivad ometi nii suured probleemid, samas kui Põhjamaade Liitriiki nimetatakse utoopiaks. Norra poliitikauuringute keskuse Civita juht Kristin Clemeti hinnangul oleks põnev uurida, mida ütlevad Põhjala Liitriigi kohta need, kes on seni tugevalt Euroopa Liidu vastu olnud. |
Rootsi peaminister: Põhjala liitriigi vajadust praegu ei ole
|
Reinfeldt tervitas samas Wetterberg algatatud ja laialdasi arutelusid nii Põhjalas kui ka mujal Euroopas vallandanud liitriigi ideed. Samas toonitas Rootsi peaminister, et kolm Põhjamaad – Soome, Rootsi ja Taani – on valinud tihedamaks koostööks ja piiritõkete eemaldamiseks Euroopa Liidu. Tippkohtumisele eelnenud päeval toimus Reykjavikis Wetterberg Põhjala Liitriigi raamatu esitlus koos paneelaruteluga, kus osalesid poliitikud ja analüütikud kõigist Põhjamaadest. Enam kui 200-pealise auditooriumi ees tõdes Norra endine rahandusminister ja praegune Põhjamaade Nõukogu saadik Per Kristian Foss, et tema kodumaal on väljunud kahest Põhjala liidust ning nüüd läheb Norral paremini kui kunagi varem. |
Gunnar Wetterberg püüdis oma sõnavõtus tõrjuda väiteid, et liitriik on täesti ebarealistlik sõnakõlks. Tema hinnangul on mujal maailmas juba ammu sarnase kultuurilise tausta ja laialdase ühtekuuluvustundega riigid ühinenud: näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa. Ometi ei ole Saksamaa või Suurbritannia või isegi USA Wetterbergile eeskujuks liitriigi loomisel, vaid Šveits, kus on ametlikuks riigikeeleks korraga neli keelt.