- kliimamuutuste uurimine ja nendega kohandumine, - kliimamuutuste ja krüosfääri vastastikune mõju, - suuremahulise tuuleenergia lõimumine, - keskkonnasäästlikud biokütused, - nanotehnoloogia ja energiatõhusus, - süsiniku kogumine ja ladustamine. Nende mahukate uurimuste läbi viimiseks on PMN eraldanud viieks aastaks 400 miljonit Taani krooni. Välisminister Esperseni hinnangul tuleks enam üheskoos pöörata tähelepanu ka Põhjamaade tutvustamisele välismaal. Üks võimalus seda teha on Põhjamaade Üleilmastumise Foorumi kaudu, mis sarnaneb Davosi maailma majandusfoorumile. Põhjamaade peaministrid otsustasid hiljutisel üleilmastumise foorumil moodustada töörühma, kelle ülesandeks on leida Põhjala tugevused rohelise majanduskasvu saavutamiseks. Eesti parlamendi, riigikogu, esimees Ene Ergma märkis märtsis Tallinnas Läänemere strateegiat puudutaval kõrgetasemelisel konverentsil, et tuleks luua Läänemere maade ühtne teadusruum, mille üheks osaks võiks olla Läänemere Tehnoloogia Instituut, mis uuriks näiteks info-, bio- ja nanotehnoloogiat. "Selle asemel, et võistelda omavahel, peaksime püüdma suurema koostöö poole ja selle kaudu pakkuma konkurentsi suurte riikide teaduskeskustele," tegi Ergma ettepaneku. |
Taani välisminister näeb Põhjala teadlaste koostöös innustust Läänemere maadele
Põhjamaade teadlaste ühendatud jõud teaduse ja innovatsiooni vallas võiks olla inspiratsiooniks teistele riikidele Läänemere piirkonnas, leidis Taani välisminister Lene Espersen Läänemere arengufoorumil Vilniuses 2. juunil. Espersen tõi Põhjamaade Tippteaduse Algatuse esile tutvustades arengufoorumil Taani kui selle aasta Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistuja tegevuskava. PMN kutsus algatuse ellu ühendamaks Põhjala teadlaste pingutused lahenduste otsimisel kliima-, energia- ja keskkonnaporobleemidele.Tippteaduse Algatus on osa PMNi üleilmastumise tegevuskavast, mille eesmärk on üheskoos astuda vastu üleilmastumise väljakutsetele, eriti kliima, energia, tervise ja heaolu valdkondades. Algatus koosneb kuuest alajaotusest: |