Nad on pidanud tõestama end iga päev – see on ikka päris töökoht, nad on ettevõtjad. End naerulsuil paadunud optimistideks nimetavad klaasikunstnikud Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob ei kurda samas üldse. Nad on tegutsenud oma ettevõtte Annkris-Glass nime all kaks ja pool aastat, nad on majanduslikult plussis ja ronivad üles. |
Eelmise aasta sügisest tegutseb Annkris-Glass Tallinna loomeinkubaatori ruumides. Sellest ajast on klaasikunstnikud lõplikult ärimaailmas – kunstnikest on kujunenud loovad ettevõtjad. Loomeinkubaator on loonud stuudio- ja ateljeelaadse ettevõtluskeskkonna neile firmadele, mis on võimelised looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Inkubaatorisse mahub 23 ettevõtet, sealhulgas 45-50 töökohta. Tallinna loomeinkubaator on muu maailma, sealhulgas Põhjala sarnaste asutustega võrreldes erakordne. Kui enamik loomeinkubaatoreid paneb põhiliselt rõhku loovusele, siis Tallinna oma põhineb äriinkubaatori mudelil. Nii on ka loovisiku hingega Leht ja Ringkjob täiendanud end inkubaatoris tegutsedes just ärikoolitustel: eksport, müük, turundus. "Teadmiste ja kogemuste vahetamine on hindamatu väärtusega," rõhutab siinkohal Eva Leemet, kes oli Tallinna loomeinkubaatori rajamise juures. Leemet viitab rahvusvahelisele konverentsile, mille korraldas mullu kevadel Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koostöös teiste seas KreaNordi ja Eesti kultuuriministeeriumiga. Konverentsi tulemusel tärkasid uued koostöövõrgud nii poliitilisel kui ka projektide tasandil arusaamast, et loomemajandus on üleilmne nähtus, millest tuleneb kõige enam kasu sünergiaid luues. Uurimustest sirgus loomeinkubaator Eva Leemet töötab nüüd Eesti loomemajandust hõlmava veebiportaali Loov Eesti projektijuhina ja nõustab Tartu värskes loomeinkubaatoris ettevõtjaid. See sai sealse loomemajanduskeskuse juhatuse liikme Raul Oreškini sõnul tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu toele poolteist aastat teemaga strateegilisel tasandil tegeleda. Uuringutest selgus, et loomemajanduses leiavad kunstnikud Tartu piirkonnas tööd peamiselt projektipõhiselt ehk loovisikutel puudub kindlus erialase töö saamisel ja säilitamisel. Loovisikutel puuduvad esmasedki teadmised ettevõtlusega alustamiseks, nad ei ole võimelised ise ettevõtteid asutama ja neid juhtima. Kunsti müük toimub peamiselt n-ö mustalt ehk riigil jäävad saamata maksud ja loovisikutel puuduvad sotsiaalsed garantiid: ravikindlustus, pension jne. Sellise olukorra lahendamiseks asutati eelmise aasta kevadel Tartus loomemajanduskeskus, sealhulgas inkubaator. Põhjamaade kogemused ja kontaktid on jätkuvalt hindamatu väärtusega, kinnitavad loomemajanduse arendajad Eestis. Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetas eelmisel aastal muu hulgas Eesti ametnike ja ekspertide õppereise Islandile ja Fääri saartele. Mõlemal poole peeti ligi kümme kohtumist oma ala tipp-tegijatega. Islandi disainikeskuse esindaja Thórey Vilhjelmsdóttir tegi komplimendi, et Eesti on nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil jõudnud loomemajanduse arendamisel kaugemale kui Island. Islandi kunstikoolide õppekavades puuduvad näiteks ettevõtlusalased ained ning loomeinkubaatorite rajamine hakkab alles juuri võtma. Põhjala õpib ka Eestilt "Kui Suurbritannial oli oluline roll loomemajanduse tutvustamisel ja esimeste sammude tegemisel Eestis, siis Põhjamaad on astunud jõuliselt areenile viimasel paaril aastal," selgitab Põhjala rolli Eesti loomemajanduse käekäigus Ragnar Siil, Eesti kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja. Siil tõstab esile Põhja- ja Baltiriikide ühiseid kultuuriprogrammid, Põhjamaade Innovatsioonikeskuse rahastatud loomemajanduse projektid – näiteks Nordic Model for Creative Industries Development Center, kus Eesti eestvedamisel uuriti Tartu, Bergeni ja Turu loomemajanduse olukordi ja koostati arengustrateegiaid - ja mõttevahetused KreaNordiga. "Oluline selle koostöö juures on aga see, et Eesti ei ole ainult saaja poolel," toonitab Siil. "Kuna Eestis on loomemajanduse arendamisel tehtud mitmeid konkreetseid samme (loomeinkubaatorite asutamine, teadlikkuse kampaaniad, klastriarendusprojektid jt), siis on Põhjamaad huvitatud meie kogemustest õppimisest." Tallinna loomeinkubaatori rajamisel tekkisid suhted Turuga, mis jagab järgmisel aastal koos Tallinnaga kultuuripealinna tiitlit. Turus loomeinkubaatori rajamise juures olnud Nina Loustarinen nimetab koostööd Tallinnaga väga viljakaks ja tänuväärseks: "Takistuste ületamine on meeldivam, kui tead, et kuskil on olemas keegi, kes teab oma kogemusest, mida see tähendab," toonitab ka Loustarinen kontaktide olulisust. Sellest kasvas välja koostöö, mis viis kokku Eesti, Soome, Rootsi ja Läti ettevõtted. Turut paelus seejuures eriti asjaolu, et Tallinna inkubaator on üles ehitatud äriinkubaatorile. Kuidas edasi? Ragnar Siil näeb väga head koostöövõimalust Põhjamaadega, seda nii Läänemere piirkonnas kui ka laiemalt Euroopa Liidus. "Maailma mastaabis on nii Eesti kui ka Põhjamaad väga väikesed tegijad, seetõttu peitub konkurentsivõimelisus koostöös," leiab Siil. "Kõik loomemajanduskeskuse ettevõtted vaatavad optimistlikult tulevikku ja loodavad 2010. aastal teenida oma esimese kasumi," võtab Tartu loovfirmasid nõustanud konsultant Eva Leemet kokku. Tartu loomemajanduskeskus sai Põhja- ja Baltimaade ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogrammist 26 700 Taani krooni toetust. Tartlased sõidavad Soome, et tutvuda Tampere kolleegidega ja programmi Creative Tampere elluviijatega. Sarnane reis leiab aset Bergenisse. Selle aasta mais kutsub Tartu loomemajanduskeskus kolleegid oma kodulinna Turust, Tamperest, Bergenist, Uppsalast, Riiast ja Klaipedast, et luua kontaktvõrgustik loomemajandusega tegelevate ettevõtete vahel Põhja- ja Baltimaades. Annkris-Glassil on ka plaanid paigas – aastal 2011 tahavad Leht ja Ringkjob asuda Põhjala turgu vallutama ja kindlasti tegevust ka loomiguliselt laiendada. Ettevalmistus käib juba praegu. |
Paadunud optimism vormib loovusest elutöö pilguga Põhjalasse
|
Algus oli raske. Pärast Eesti Kunstiakadeemia lõpetamist seisid Leht ja Ringkjob valiku ees, kas valida tee, mida paljud on teinud – olla pelgalt asjaarmastaja või vahetada eriala – või siis hakata loovisikutele ebatüüpiliselt ärinaisteks. Tööd neile keegi pakkuma ei tulnud. Leht ja Ringkjob valisid raskema, teise tee. Esimesel tegevusaastal oli frustratsioon kerge maad võtma. Leht küsib naljatledes Ringkjobilt, kas ta mäletab, kuidas kord tuli toidupoes tagasi lettidele laduda isegi kõige hädavajalikum, sest kassas selgus, et raha ei ole. Värsketel ettevõtjatel kulus alguses sissetulek kallitele seadmetele ja matejalidele, sest Annkris-Glassi põhimõte on kasutada ainult kvaliteetseid tooraineid ja luua omanäolist klaasikunsti. Näiteks klaasi tellivad nad enamasti Saksamaalt. |