Põhjamaade energeetika 2010 - mitu palet ühe mütsi all

Energialiikide mitmekesisus

Põhjamaade energiatoodangus on kasutusel nii taastuvad allikad nagu vesi, tuul ja biomass kui ka taastumatud allikad nagu nafta, gaas, kivisüsi ning kahes riigis ka tuumaenergia.

Primaarenergiast toodetakse (ligikaudselt) gaasi ja nafta baasil Taanis 59, Norras 50, Soomes 40, Rootsis 30 ja Islandil 23 protsenti. Siia hulka on arvestatud ka transport. Võrdlusena - Euroopa Liidu keskmine on 63 protsenti. Tuumaenergia 16-protsendiline osa Soomes on aga ilmselt kasvamas (plaanitakse uusi jaamu) ning Rootsis pärineb juba praegu 30 protsenti energiast tuumajaamadest.

Elektri tootmine Põhjamaades on võrdlemisi roheline – üle 60 protsendi toodetakse taastuvallikatest. Vee jõul toodetakse enim elektrit Norras (99), Rootsis (45) ja Islandil (üle 70 protsendi). Koostootmisjaamad on levinud peamiselt Taanis ja Soomes.

Energiapoliitika

Taani energiamajanduses ilmneb tugev seos energia- ja kliimapoliitika vahel. Energiauuringute rahastamise sektor paistab silma läbimõeldud koordineeritusega – oskusteave ühes valdkonnas ergutab arengut teises valdkonnas. Näiteks tuuleenergia ja bioenergia edusammud põhinevad vastavalt masinatööstuse ja põllumajanduse avangardil.

Norra energeetika voolusängi on tugevalt vorminud naftatööstus, mis alates 1970ndatest kujunes riigi tulude võtmesektoriks. Innovatsiooniskeem on Norras ülekaalukalt ettevõtja rahastatud. Taastuvenergia innovatsiooni (tugi)süsteem on naftatööstusega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik. Kuigi hüdroenergia annab Norra elektrist 99 protsenti, pole viimastel kümnenditel sinna suuri investeeringuid suunatud. Pigem on pilgud pööratud päikesepatareide täiustamisse.

Tuumaenergia võidukäik Rootsis 1980ndatel kombineerituna madalate energiahindadega, uinutas praeguse ELi suurima taastuvenergia määraga riigi innovatsioonivajaduse aastateks. Alles roheliste sertifikaatide juurutamine 2003. aastal lõi piisava stiimuli taastuvenergiasse uuesti jõuliselt investeerima hakata. Nüüd panustab Rootsi kõige nähtavamalt biomassi ja -kütustesse. Metsanduse ja paberitööstuse tehnoloogia on olnud siinjuures oluliseks katalüsaatoriks.

Kogu energiasektor Põhjamaades jääb ometigi teadus- ja arendustöö intensiivsuse poolest maha teistest tööstustest, seda just kulutustelt käibeühiku kohta. Viimased märgid lubavad siiski hinnata investeerimise ulatust juba elujõulisemaks. Avaliku raha kasutus energiauuringutes tipnes naftakriisiga 1970ndate lõpus, millest alates on OECD riikides üleüldiselt kulutused kahanenud. Alates 2006. aastast on näha kasvutendentsi, kuigi valitsused eraldavad endiselt vähem raha kui 1970ndatel.

Energiasektori innovatsiooni suunamise ja reguleerimise arsenalist on Põhjamaades kasutusel kaks peamist lähenemist. Norras ja Soomes on selleks valitud otsesed investeeringutoetused, kuigi Soomes on ettevalmistamisel ka fikseeritud hinna toetuse seadus (feed-in tariff) tuuleenergiale. Taanis toimib fikseeritud hinna süsteem ning Rootsis on roheliste sertifikaatide turg.

Innovatsiooni sihid energiatööstuses

Erinevalt kõigist teistest Põhjamaadest on Norra energiasektoris jõuline riskikapitali olemasolu. Tasapisi kasvab see ka üldisemalt Põhjamaades. Energiatehnoloogia sektori aastatuluks hinnati 2008. aastal 26 miljardit eurot, 6,2 protsenti kogu tööstuse tuludest.
Huvitav on ka see, et kui näiteks Norral on juhtroll esimese põlvkonna (silikoonipõhiste) fotoelemendi energiasüsteemides, siis Taani jällegi võtab rohkem patente teise põlvkonna päikesesüsteemi tehnoloogiates. Taani on ettearvatavalt kõige usinam tuuleenergia patentide võtja. Valdkond, millesse Taani on panustanud järjepanu 1990ndatest ning kus toodetakse enim tuuleenergiat maailmas inimese kohta.

Samas on hoopis Norras valmimas maailma suurim avamere tuulegeneraator. Taani koos Rootsi ja Soomega on kõik aktiivsed patentide registreerijad teise põlvkonna biokütuste osas. Tuuleturbiinide üleilmsel turul hoiavad Põhjamaad 30protsendilist turuosa! Seda eelkõige Taani tuuleturbiini tööstuse tormilise arengu tagajärjel. Tuuleenergia annab Taanis 17 protsenti elektrist. Kõigil teistel Põhjamaadel jääb see 1 protsendi ümber.

Norra ja Island on juhtivad vee ja maapõue energia kasutajad. Bioenergia mängib olulist rolli Taanis, Soomes ja Rootsis. Soome energiatoodangust annab biomass 20 protsenti.

Energiatehnoloogiate eksport neljast Põhjamaast küündis 140 miljardi Taani kroonini, sellest suurima osa andsid Rootsi ja Taani. Põhjamaade ekspordist moodustasid energiatehnoloogiad 5 protsenti.

Ülevaate aluseks on Nordic Energy Research'i 2009. aasta oktoobri raport.