Umbusk pärsib Läänemere piirkonna arengut

Tõsiasja, et poliitiliselt tundlikud küsimused mõjutavad piiriülest koostööd, on tunnistanud ka Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsioon. Ainult üksikud piirialad abistavad ülikoole ja teisi teadusasutusi aktiivsel piire ületaval koostööl, tõdeb assotsiatsioon. See pärsib muu hulgas ELi püüdeid ületada takistused teadlaste palkamisel, õppekavade tunnustamisel ja laiemalt ühise Euroopa teadusala loomisel. Põhjamaades on juba aastakümneid saatnud riigipiire ületavat koostööd edu. Näiteks saavad Rootsi, Norra, Taani, Soome ja Islandi kodanikud riikide vahel passita reisida ja elada teises Põhjala riigis elamisloata 1954. aastast. 1982. aastast saavad Põhjamaade kodanikud teises Põhjala riigis ilma eriloata töötada. Eksamid on ühtmoodi kehtivad kõigis Põhjala riikides.

Sellist süvendatud piiriülest koostööd toetavad pärast ELi laienemist 2004. aastal ka Euroopa fondid.
Kuidas Läänemere idakalda ülikoolid ja teised teadusasutused saavad kõige paremini kasu lõigata ja edendada piiriülest koostööd, arutasid Tartus nii kõrgkoolide, piirkondliku kui ka kohaliku arengu edendajad.

Seminari üks peakõnelejaid oli Nordregio uuringukeskuse esindaja Sigrid Hedin, kes esitles värsket aruannet ülikoolide rollist regionaalarengu mootorina Läänemere piirkonnas.

"Kõrgharidusinstitutsioonide koostöö meie piirkonna riikide vahel on väga oluline. Meil on ühised huvid nii akadeemiliste uuringute vallas kui ühiste õppeprogrammide osas," rääkis Balti Õpingute Keskuse juhataja Viktor Trasberg. "Eriti puudutab see teemasid, mis on seotud looduskeskkonna, majandusintegratsiooni ja riikidevahelise koostööga." Seminaril osalesid teadus- ja kõrgharidusasutused ja piiriülese koostöö huvigrupid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Valgevenest.
Seminar oli Balti Euroregioonide Võrgustiku ja Euroopa Piiriregioonide Assotsiatsiooni ühisüritus, mida korraldasid Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituut, Peipsi Koostöö Keskus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.