|
Põhjamaade peaministrid lükkasid Wetterbergi ettepaneku ühel häälel tagasi põhjendusega, et Taani, Norra, Island, Rootsi ja Soome koostöö on niigi väga tihe ja viljakas. Wetterbergi selgitab värskes arvamusartiklis, et Põhjamaad ei peaks ühinema liiduks majanduskaalutlustel, sest riigid on maailma mastaabis isegi üheskoos väiksed. Küll aga oleks riikidel Wetterbergi hinnangul rohkem mõjujõudu sellistes organisatsioonides kui ÜRO ja OECD. Lisaks leiab Wetterbergi, et tööturu ja ettevõtluse vallas on Põhajals juba ühtse liidu hõngu. Paljud soomlased töötavad Rootsis ja vastupidi, viimase 20 aasta jooksul on Norras tõusnud märgatavalt tööjõu sissevool naaberriikidest ning Lõuna-Rootsi ja Taani vahet sõidavad töötajad igapäevaselt. Ettevõtete näidetena toob teadlane esile Nordea, Statoili, Stora Enso, Fortumi, Schibstedi jne. Võimaliku liitriigi peamised tegevusvaldkonnad oleksid välis- ja julgeolekupoliitika, majanduspoliitika, teadus, tööturg ja seadusandlus. |
Ühiskonnateadlane soovitab Põhjala riikidel uurida liitriigi loomise võimalusi
|
Põhjala poliitikud võiksid algatada uurimuse, et välja selgitada, millised oleksid väljavaated ühise riigi loomiseks 10-15 aasta pärast, soovitab tunnustatud ühiskonnateadlane Gunnar Wetterberg Rootsi päevalehe Dagens Nyheter arvamuskülgedel. Wetterbergi käis oktoobri lõpus samuti Dagens Nyheteris välja idee luua uus Põhjala liitriik sarnaselt ajaloolisele Kalmari liidule eesotsas Taani kuningannaga. Mõttekäigule, mis jõudis avalikkusesse ajal, mil Põhjamaade Nõukogu pidas iga-aastast istungjärku, järgnes elav avalik arutelu. Näiteks Soome korraldas üks meediaväljaanne küsitluse, kus uuris inimeste arvamust võimaliku liitriigi kohta. 6000 vastanust 79 protsenti kiitis ettepaneku heaks. |