|
Kas üksikud riigid saavad üldse kasu läänemerepiirkonna ühisest turundamisest/brandimisest turismisihtkohana? Või peab turisminduses iga riik ikkagi vaid oma hüvedele panustama? Kindlasti saavad kasu maailma turismiturul veel suhteliselt uued sihtkohtriigid nagu Baltimaad, kuna nendel puudub selge kuvand, mida annab Läänemerepiirkonnaga järgi aidata. Lähiriikides mõistagi ollakse juba rohkem igaüks enda eest väljas. Kust tulevad meile praegu turistid? Kas on näha mõne uue rahvastikugrupi tõusu, mõne ammuse langust? Eesti on kahe sihtturu riik - Soome ja siseturg, mis andsid eelmisel aastal majutatud turistidest kokku 71%. Soome osas on viimastel aastatel toimumas korrektsioon ehk vahepealne kiire kasv on vaibunud juba väikeseks languseks. Suurele kahele järgnevad suure vahe tagant Rootsi, Saksamaa, Läti, Venemaa, Suurbritannia ja Norra (kokku 20% majutatud turistidest). Nagu 2006. aastal, kompenseeris siseturismi kasv ka 2007.aastal välisturistide arvu vähenemise. Fakt, et samal ajal, kui turism Euroopa riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate välisturistide arv paljudelt olulistelt sihtturgudelt, näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida-/ Põhja-Euroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist. Kas on võimalik läänemere piirkonda edukalt turundada Hiina turistidele? Kuidas seda teha? Kogu Läänemere regiooniga koos, sest hiinlased ei näe sihtkohana üksikuid riike või linnu, vaid Euroopa regioone. Millised on uuenduslikud lahendused turisminduses praegu? Traditsioonilise tootearenduse ja teenuste innovatsiooni kokkuviimine. Mida tähendab klaster turismimajanduses? Kas Eestis on selliseid näiteid? Riiklik turismiarengukava 2002-2005 toetus osaliselt turismiklastri põhimõttele, mis seisnes turismialal tegutsevate omavahel seotud või üksteist täiendavate ettevõtete piirkondliku kontsentratsiooni soodustamises. Klastritest on Eesti turismis ilmselt põhjust rääkida Suur-Pärnu, Suur-Otepää, Lahemaa, Suur-Kuressaare ja Suur-Haapsalu puhul. -- 15. mail toimub Pärnus Põhjala Foorum teemal "Loovvõrgustikud turismimajanduses". Foorum pakub võimalust kuulata Põhjamaade, Eesti ja Läti turismiekspertide kogemusi innovatiivsete lahenduste leidmisest Läänemere piirkonna turismi arendamises. |
Mis ootab turismindust?
|
Mida tähendab klaster turisminduses? Kas Eesti suudab ja oskab olla endiselt atraktiivne? Mida teha hiinlastega? Turismimajandusest räägib SA Pärnumaa Turism juhatuse liige Ain Hinsberg. ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni prognoosides paigutub Läänemere piirkond Euroopas aastani 2020 kahe kõige kiirema kasvuga turismiregiooni vahele, neid ühtlasi ka sidudes. Need on Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa. |