Oluline abikaasa rahulolu
Taanis pakub Workindenmark avalikku teenust, mis on suunatud rahvusvahelistele kõrgkvaliteetsetele tööotsijatele ja üliõpilastele, kes pärast õpinguid tahavad Taani elama ja töötama jääda. Portaal on teabevahendaja tööandja ja tööotsija vahel, kus antakse nõu igapäevaelu toimetulemiseks, aidatakse üliõpilastel leida praktikakohti ning pakutakse ka abiprogramme abikaasade ja laste kohanemisele uues riigis.
Workindenmark direktor Marianne Hansen märkis Tallinnas seminaril, et viimasel ajal on eriti tähelepanu juhitud abikaasa rahulolu saavutamisele sihtriigis, sest uuringute järgi läheb 80% paaridest varem kodumaale tagasi, kui abikaasa ei ole uues elukohas rahule jäänud.
100% õige väljakutsega inimest on raske leida, vähemalt 30% nõutud kriteeriumitest tuleb õppida koha peal, tõdes Soome tööjõuvärbamise konsultant Heikki Mäki. Eesti ei ole Mäki hinnangul piisavalt atraktiivne ja konkureeriv võrreldes Põhjamaadega, kuid võiks olla arvestatavaks sihtpunktiks Venemaa oskustöölistele.
- Arutelu Riigikogu liikmetega: Kaja Kallas, Sven Mikser, Kadri Simson, Andres Herkel
- Autor: Stefani Liivak/norden.ee
- Siim Raie, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor
- Autor: Stefani Liivak/norden.ee
- Ekspertseminar "Nutikas rändepoliitika"
- Autor: Stefani Liivak/norden.ee
Talendid koju
Eesti on üheks näiteks, kus lahkub rohkem inimesi, kui sisse tuleb, mistõttu rändesaldo on negatiivne olnud juba aastaid. Uuringud on näidanud, et ca 80% inimestest oleks nõus tagasi tulema, kui oleks konkurentsivõimelise palgaga töökoht ja atraktiivsed eneseteostusvõimalused.
Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Siim Raie tutvustas seminaril 2010. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt algatatud projekti, milles viidi kokku välismaale õppima või tööle läinud noori Eesti tööandjatega. Projekt „Talendid koju" on tänaseks lõppenud ning koju meelitati 27 noort, mis on projekti autorite arvates hea tulemus ning mis võib saada tagasitulemise katalüsaatoriks ka järgmistele andekatele noortele.
Kui tahta inimesi tagasi meelitada, siis tuleb see neile võimalikult lihtsaks teha. Oluline on tagasitulijate nõustamine. Kaua ära olnud ei pruugi osata orienteeruda kodumaa elukorralduses ning vajavad seetõttu suunavat abi. Probleemiks võib kujuneda bürokraatiaga, kui tullakse tagasi võõrkeelse abikaasa või lastega, mistõttu oleks vaja suuremat riikliku tuge keeleõppe toetamiseks ja ühiskonda sulandumiseks.
Kõrgkvaliteetne tööjõud kolmandatest riikidest
Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega otsib ka Eesti viise, kuidas olla atraktiivne kõrgkvalifikatsiooniga töötajatele Eestisse tulemiseks ja elama jäämiseks. Aastal 2012 oli Eestis töötavaid kolmandate riikide elanikke ligikaudu 160 000, mis moodustab 14,7% töötavast rahvastikust, tutvustas Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskuse projektijuht Eva-Maria Asari. Peamised kitsaskohad on olnud tema sõnul bürokraatia keerukus ja tugisüsteemi puudumine. 2013. aasta septembris viidi välismaalaste seaduses mitmeid sisserändajatele soodustavaid muudatusi: perekonna taasühinemise toetamine, menetluse kiirendamine, lõimumismeetmete programmid.
Rändepoliitika Eestis
Seminaril osalenud riigikogu liikmed Kaja Kallas, Sven Mikser, Kadri Simson ja Andres Herkel arutasid, milline näeb välja nutikalt korraldatud sisseränne. Üheks sihtgrupiks, keda soovitakse Eestisse meelitada, on noored tudengid ehk soodustada tuleks haridusrännet.
Ekspertseminari "Nutikas rändepoliitika" korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Tartu Ülikool koostöös eesti Teaduste Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskusega. Seminarist võttis osa ligikaudu 60 eksperti, teadlast ja poliitikut. Seminar oli jätkuks kevadel Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ellu kutsutud rändeprojekti raames läbi viidud töörändekonverentsile, mis puudutas peamiselt väljarändega seonduvaid suundumusi Läänemere piirkonnas. Oktoobri seminar keskendus ekspertide ja poliitikakujundajate seisukohtadele eelkõige sisserände teemadel.
Uuri lähemalt rändeprojektist, tutvu ettekannetega, vaata pilte ja videot siin.
Ekspertseminari kokkuvõtte koostas Kristi Sõmer Tartu Ülikoolist.