|
Halvorseni ettekandest ilmnes, et ka Norras on väga vähestel väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oma eetikakoodeks. Eetikakoodeksite kasutamine algas suurte ja rahvusvaheliste ettevõtete juures 1990ndate teisel poolel ja on nende pärusmaaks jäänud veel ka praegu. Halvorseni näidete varal seostavad ettevõtted eetiliste väärtustega kõige sagedamini läbipaistvust, ausust, austust ning (väärtuste) terviklikkust. Kuigi Halvorsen rõhutas tegude ja sõnade ühitamise vajadust, pidas ta ometi paremaks olukorda, kui väärtused on paberil kirjas ning neid ehk väga agaralt ei jälgita, kui et need ei ilmuta end ei paberil ega tegudes. Paljusid osalejaid pastakat paberile suunava lõpumärkusena mainis Halvorsen, et Norra on viimasel ajal korruptsiooni indekseerimise tabelis alla poole tulnud. Põhjuseks mitmed korruptsioonijuhtumid, mis tema sõnul küll näitavad loodetavasti tublit tööd sel rindel ning pigem viitavad varasemale korruptsiooni varjatusele. Leedu Transparency International tegevjuht Sergej Muravjov andis huvitava ülevaate nende poolt korraldatud intervjuudest Leedu 100 edukaima ettevõtte hulka kuuluva kahekümne ettevõtte kõrgeima taseme juhtidega. Neist vaid kahel Leedu ettevõttel oli olemas eetikakoodeks, sageli jäädi hätta ärieetika defineerimisega ning kaheldi nende põhimõtete rakendatavuses Leedu kontekstis. Ei nähtud selle tasuvust, kuid loodeti siiski üleüldisele paranemisele. Ühingu Korruptisoonivaba Eesti eestvedamisel on koostamisel mitmed valdkondlikud ärieetika koodeksid. Lõpusirgele on jõudmas apteegivaldkonna eetikakoodeks. Konverentsi toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. |
Korruptsiooni vastu väärtuste või reeglitega?
|
Reedel, 24. aprillil räägiti Tallinnas toimunud Balti- ja Põhjamaade ärieetika konverentsil kuidas aitavad ärieetika koodeksid kaasa ettevõtluse arendamisele. Esinejate ettekannetest aimdus, et ärieetika koodeksite loomise üks selge põhjus tuleneb vajadusest kirjeldada seadusandlusest välja jäävaid olukordi ja näidata ärieetika järgmisest tulenevat kasu. Külalisesineja Arvid Halvorsen Norrast pidas õigeks alustada ärieetika rajamist pigem väärtustele kui reeglitele. Ta tõi näiteks ühe ligi 100 aastase ajalooga Norra ettevõtte, kel oli tugev seesmine väärtuste kultuur, ent kirjamata. Mõned aastad tagasi otsustati see kirjutada n.ö reegliteks misjärel kõik töötajad avastasid, et need on ju needsamad asjad, mille järgi oleme seni toiminud. |