Kas loomemajandus toob Põhja-Balti regiooni madalseisust välja?

Kultuuriministeeriumi, Põhjamaade loomemajanduse töögrupi KREANORD ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel kokku kutsutud konverents seadis eesmärgiks Läänemere regiooni loomemajanduse võrgustiku tulemuslikuma toimimise.

Samavõrd olulisena teenis ettevõtmine poliitika kujundajate ning praktikute kokkuviimise eesmärki.

Konverentsi kesksed teemad tõukusid põhjala regiooni loomemajanduse rohelises raamatus (green paper) sisalduvast. Teisele päevale planeeritud töötubades testiti uusi projektiideid, värskeid partnerlusvorme ning tutvuti kohtadega, kus Tallinnas loomemajandus ilmsiks tuleb.

Tom Fleming Suurbritanniast, kes on ühtlasi loomemajanduse rohelise raamatu koostaja, sedastas mitmeplaanilise arutluskäigu sellest, kuidas loomemajandus suudaks taastada Põhja-Balti regiooni majandusliku suutlikkuse. Peaasjalikult kultuurisotsioloogilisele analüüsile baseeruv ettekanne viitas reale teguritele, mida tuleks ära kasutada ning kus senist lähenemist muuta. Olgu selleks loovuse provotseerimine klassipingist äriettevõtteni või inkubaatorite ja kultuuriinstantside ümberstruktureerimine, neile uue sisu andmine

Tobias Nielsen Rootsist rõhutas loovuse ja rikka kultuurielu olulisust eduka majandusliku väljundi saavutamiseks.

Hea näite loomepotentsiaali riiklikust toestamisest sobiva struktuuriga tõi KooPee Hiltunen Soomest. Ta rääkis (arvuti) mängutööstusest, kus suureks abiks on olnud põhjamaade ühise programmi NORDIC GAME loomine. Ta rõhutas, et see on tõesti midagi, mis on loodud arvestades ettevõtjate huve.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on kultuuriministeerium tema eestvedamisel aastaid toetanud loomemajandusliku mõtteviisi juurutamist ning nüüdseks on algsest skeptilisest suhtumisest välja kasvanud mitmed kultuuri ja majanduse sidustegevused.

Ligi saja neljakümne osaleja hulgas Põhja- ja Baltimaadest ning Venemaalt oli nii ettevõtjaid, ettevõtlusinkubaatorite, loominguliste sihtasutuste kui riikliku haldusaparaadi esindajaid.