Taani režisöör Lars von Trier pälvis "Antikristusega“ Põhjamaade filmiauhinna
|
Auhinnakomisjon tunnustas von Trieri väljendusvabadust, kuidas õudusunenägusid norme purustades vaatajateni tuua. “Täiusliku pildikeelega, suurepäraste näitlejatega ja mitmete kultuuriliste viidetega asetab “Antikristus” kinematograafia, psühholoogia ja füüsika tõed väljakutsuvasse ja tundmatusse konteksti,” selgitas Põhjamaade Nõukogu filmiauhinna žürii valikut. |
|
Põhjamaade Nõukogu tunnustab iga-aastase filmiauhinnaga Põhjala väärtlinateost – nii selle lavastajat, stsenaristi kui ka produtsenti. Nõnda rõhutab nõukogu, et filmi kui kunstiteos saab sündida vaid nende kolme osapoole pühendunud koostöö tulemusel. “Maailmas ei leidu just palju kohti, kus kunstnikel on nii suur vabadus kui siin Põhjalas, kus isegi riik ja riiklikud asutused annavad majanduslikku toetust,” märkis pärjatud produtsent Meta Louise Foldager. “Sellest sõltub täielikult meie kunstiline vabadus ja loominguline areng inimestena.”
2009. aasta Põhjamaade muusikaauhind läks Soome muusik ja klarnetivirtuoos Kari Kriikkule. “Kari Kriikku on erakordne virtuoos oma instrumendil klarnetil. Tema stiil pakatab paindlikkusest ja mängurõõmust – ta on muusik selle sõna parimas mõttes,” tõdes žürii. “Oma žanris on ta soolokontsertides piirepurustav uuendaja, kes on kannustanud mitmeid tänapäeva erinevaid heliloojaid koostööle.”
“Iga ilmaga” asutati 1985. aastal. Praegu kuulub sinna umbes 200 (peamiselt eel-) kooli, ligikaudu 30 000 last ja täiskasvanut.
Enne Põhjamaade tippkohtumise ametlikku algust kohtuvad viie Põhjala riigi peaministrid oma Balti riikide kolleegidega 26. oktoobril. |
Žürii hinnangul õhkub sellest uudsest teosest piirjoonteta pimedust, jääkülma üksindust ja valu, mis on esmane jõud inimlikuks ellujäämiseks. “Oma eksimatul ja sügavalt isiklikul viisil kahtleb Lars von Trier konventsionaalsetes religioossetes tõdedes ning ründab aktsepteeritud ratsionaalseid ja kontrollivaid ambitsioone – ja viib vaatajad sellega nende sügavaimate hirmudeni,” tõdes auhinnakomisjon, kuhu kuuluvad kõigi viie Põhjamaa filmieksperdid.
Filmiauhind on üks neljast 350 000 Taani krooni suurusest tunnustusest, mida Põhjamaade Nõukogu igal aastal välja jagab. Kõige kauem, alates 1962. aastast jagab nõukogu välja kirjandusauhindu. Sellel aastal osutus väljavalituks Norra üks enim tuntud ja loetumaid kirjanikke Per Petterson teose eest “Ma sajatan aja jõge” (Jeg forbanner tidens elv). Hindamiskomisjon põhjendas, et Petterson suudab poeetilises ja tasases keeles tuua esile, kui raske on teineteisele öelda asju, mida peame kõige olulisemaks. Peategelane kirjeldab oma kogemusi ja katkendlikke mälestusi mitmetest elukriisidest oma perekonnas.
Lisaks filmile, kirjandusele ja muusikale tunnustab Põhjamaade Nõukogu igal aastal loodust ja keskkonda väärtustavaid ettevõtmisi. Sellel aastal otsustas nõukogu auhinnata Rootsi metsanduskoolide algatust “Iga ilmaga” (I Ur och Skur). Liikumise eesmärk on aidata kaasa lapse arengule ühendades tegevused õues õppimisega. Tegevustega arendatakse laste haistmismeelt ning looduse vaatlus- ja kuulamisoskust. Kõigi ettevõtmistega suurenevad laste teadmised loodusest ja keskkonnast. Uuringud näitavad, et liikumisse “Iga ilmaga” kuuluvad lapsed on märksa tervemad kui tavakoolide õpilased.
Põhjamaade Nõukogu annab laureaatidele auhinnad üle pidulikul tseremoonial, mis toimub igal aastal Põhjala tippkohtumise ajal, sellel aastal 27. oktoobril. Põhjamaade tippkohtumine toimub sellel aastal Rootsi pealinnas Stockholmis ning puudutab peamiselt koostööd Euroopa Liiduga ja heidab kliima ja keskkonna küsimusi puudutades pilgu ette detsembrisse, mil maailm koguneb Taani pealinna Kopenhaagenisse ÜRO kliimamuutuste konverentsile.
