„On hea meel tõdeda, et 91% eestlastest peab koostööd Põhjamaadega oluliseks (65%) või väga oluliseks (26%) ning et enamik sooviks seda veelgi tugevdada,” ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund. „See tähendab, et Eestis on vajadus rohkemate ühisprojektide ja Põhjamaade tugeva esindatuse järele.”
Vastajate sõnul on Põhjamaadega koostöö aluseks väikeste riikide vajadus teha koostööd ja riikide geograafiline lähedus. Peamisteks koostöövaldkondadeks peetakse majandust, haridust ja teadust. Eestlased arvasid, et kõige paremat tuge saab Eesti pakkuda põhjanaabritele IT-sektori ja digiteenuste arendamisel. Lisaks üksteiselt õppimisele loetakse koostöö suurimaks kasuks kaubavahetuse ja konkurentsivõime paranemist.
Sellest hoolimata leidub Põhjamaadele omast, mida nii väga ei hinnata – näiteks sisserändepoliitika ja avatus pagulaste vastuvõtu osas on selgelt valdkonnad, milles eestlased kipuvad kahtlema, palju rohkem kui nende naabrid Lätis ja Leedus.
Esimese pähetuleva Põhjamaade isiku või tegelaskuju nime küsimisel mainisid eestlased kõige sagedamini Soome presidenti Sauli Niinistöt.
Arvamusküsitluse korraldas Turu-uuringute AS, küsitledes 16. veebruarist 9. märtsini 600 üle 16-aastast Eesti elanikku. Tegemist on esimese omataolise küsitlusega, mille Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Balti riikides korraldanud.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on tegutsenud 27 aastat. „Koos oleme tugevamad” on Põhjamaade tunnuslause, mis kehtib ka koostöö kohta Balti riikidega. Koostöö põhineb võrdsetel alustel ja jagatud väärtustel, nagu inimõigused, sallivus, võrdsus ning demokraatlik valitsemistava. Igal aastal võtab Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud tegevustest osa tuhandeid eestlasi.
Arvamusküsitluse tulemustest juhindutakse eelolevate aastate töös Balti riikides.