NATO ja tema võime pakkuda Balti riikidele kindlaid julgeolekutagatisi on sattunud üha suurema kriitikatule alla. Samal ajal soovitab Stoltenbergi raport Põhjamaadele süvendatud välis- ja julgeolekupoliitikat. Kas muutused Põhjalas aitaks täita Balti riikide tühimikku, vaagisid eksperdid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse algatusel Tallinnas.|
Lucase kriitikaga NATO võimekuse suhtes nõustus Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri ning Kaitse- ja Arengupoliitika Instituudi teadur kindralmajor Karlis Neretnieks, kelle hinnangul ei saa Balti riigid toetuda senisest rohkem Põhjamaadele. Norra keskendub enam kriisireguleerimisele ja mereohutusele Barentsi merel ning loodab koostööle USAga; Rootsi ja Taani on valinud välismissioonidel nagu Afganistan osalemise, hindas Neretnieks Põhjamaade sõjavägede lahinguvalmidust. Kindralmajori sõnul on kõige enam enda sõjalisele kaitsmisele pühandunud Soome. Lisaks sõjavägede erinevatele ettevalmistustele märkis kindralmajor, et Põhjamaad võiksid rohkem teada Balti riikide kaitsevõimekusest ning teha rohkem koostööd Eesti, Läti ja Leeduga. Vajadusel naabrite kaitsmine Samas hindasid arutelul osalenud eksperdid kõrgelt Rootsi eelmisel suvel vastu võetud otsust, et rünnaku korral kaitseksid nad Balti riike. Kindralmajor Neretnieksi hinnangul peaks selline sõjaline sekkumine aset leidma siiski suurema operatsiooni raames, vaid Põhjala riikide piirkonnastunud koostööst ei piisaks – vaja partneriks Euroopa Liitu või NATOt. Seda, et Põhjamaade uuenenud kaitsekoostöö peaks olema globaalses võtmes, koostöös teiste demokraatlike riikidega, leidis ka ekspertide mõttekäiku järginud Taani suursaadik Eestis Uffe Balslev. Eesti Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna direktor Margus Kolga ei nõustunud Lucase terava kriitikaga, küll aga möönis, et alliansi artikkel 5 peaks olema rohkem nähtav, näiteks sõjaliste õppuste korraldamise näol Balti riikides. Kolga toonitas seejuures, et Eestil ei ole alternatiivi NATO kaitsele. Eelmise aasta lõpus toimus Tallinnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse algatusel kaks üritust, kus eksperdid tutvustasid aja analüüsisid nn Stoltenbergi raportit. Neist esimene, raportit peamiselt esitlev seminar leidis aset koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega ning andis tõuke teisele, kus osalesid Lucas ja Neretnieks. Margus Kolga Eesti välisministeeriumist osales mõlemal seminaril. Suured kaitsekulud "Ajal, mil kaitsekulud kõrgtehnoloogiale kasvavad meeletu kiirusega, on oht, et üksused jäävad liiga väikesteks ja nende tõhusus kahaneb kriitilise piirini," selgitas dokumendi vajalikkust Sverre Jervell, Norra välisministeeriumi vanemnõunik ja Stoltenbergi aruande kaasautor Tallinnas. Jervell tõi näiteks allveelaevad. Need on nii kallid, et on mõttekam kujundada ühisüksus. Jervell iseloomustas raportis toodud ettepanekuid kui vastust piirkonnastumisele, mis tõstab pead kogu maailmas. Võimalus selliseks koostööks tekkis pärast külma sõja lõppu. Rootsi ja Soome otsusel NATOst eemale jääda on ajaloolised põhjused. Jervell tuletas meelde, et leidub mitmeid riike, kes küll ei kuulu NATOsse, kuid suhtuvad sellesse ilmselgelt entusiastlikult. Samuti leidub riike, kes ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teevad sellega tihedat koostööd - näiteks EFTA liige Norra. Stoltenbergi raport kätkeb endas 13 ettepanekut, kuidas Norra, Rootsi ja Soome võiksid tõhustada kaitsekoostööd. Muu hulgas toob raport välja Põhjala stabiliseerimisüksuse, amfiibüksuse, kiirreageerijad ja jälgimissüsteemi merel, kriisireguleerimisüksuse ja sõjakuritegude uurimise üksuse. |
Eksperdid näevad Põhja-Balti kaitsekoostööd globaalses võtmes
|
Ühe võimalusena Balti riikide julgeoleku tugevdamiseks käis Lucas välja tihedama koostöö Põhjamaadega, kuid samas ei pidanud seda väga realistlikuks. |