Kui kõik laabub, katab Põhjamaid aastaks 2012 säästlike vesiniktanklate võrk, mis võimaldab laiemalt kasutusele võtta vesinikautod.|
Probleemide lahendamiseks otsib koostöövõrk The Scandinavian Hydrogen Highway Partnership praegu ettevõtteid, teadlasi, riigiasutusi, kes on huvitatud vesiniktanklate võrgu loomise projektis kaasa löömisest. Teadlastele pakub ettevõtmine võimalust õppida oma ala teiste ekspertide kogemustest, samal ajal kui tööstusele avaneb võimalus ühendada jõud ning seeläbi suurendada väljavaateid teotustele ja edule. PricewaterhouseCoopersi poolt läbi viidud uuringu kohaselt kasvab vesiniku ja kütuseelementide turg aastas 84 protsenti - 123 miljonilt USA dollarilt 2003. aastal 10,8 miljardi dollarini aastaks 2011. |
Põhjamaad loodavad kolme aasta pärast oma teedel vesinikautosid näha
|
Teada tuntud tõde on, et maailmas aina kasvab vajadus transpordi järele ning seeläbi sõltuvus fossiilsetest kütustest, mida ei jätku igaveseks ja mis pärinevad sageli poliitiliselt ebastabiilsetest piirkondadest. Vesinikkütust saab toota taastuvatest ja kõigile kättesaadavatest looduslikest allikatest nagu päike, tuul ja biogaas. Ja jääkaineks on vesinikkütuse kasutamisel vesi ehk heitgaaside kogus on null. Kuid selleks, et vesinikku saaks tulevikus kütusena kasutada ning ulatuslikumalt ja keskkonnasõbralikult tootma hakata, tuleb kõigepealt lahendada keerulised tehnoloogilised probleemid, arvestades seejuures nii tööstuse kui ka tulevaste autokasutajate soovidega. Põhjamaades valitsevad soodsad tingimused vesinikkütuse arendamiseks, märkis Nordic H2 Energy Research oma uurimuses. Näiteks kuuluvad viis Põhjamaad kasvu konkurentsivõime indeksi esikümnesse. Enam kui 24 miljoni elanikuga Põhjamaad on jõukad ja omavad suuri teadus- ja arendusvõimalusi. Vesinikkütusesse suhtuvad soosivalt ka Põhjamaade valitsused. Nõnda on juba Taani ja Norra vabastanud kõik vesinikautod maksudest. |