Internet on seljatanud televisooni, raadio ja paberlehed – kõik need kolivad nn online’i, kus kasutaja saab ise valida mida, millal ja millises mahus ta vaatab, kuulab ja loeb. Mahud on muutunud seejuures meeletuks, näiteks kõikide YouTube’i videote otsast lõpuni vaatamiseks kuluks Ericssoni vanemnõunik Erik Kruse andmeil juba praegu 412,3 aastat...|
Kruse kohaselt vajaksid inimesed praegu 40 tundi ööpäevas, et suuta kaasa lüüa kõikides suhtlusvõrkudes. 15-17aastaste noorte vajadus on suisa 49 tundi ööpäevas olemasoleva 24 asemel. Nõnda tuleb n-ö traditsioonilisel meedial aru saada ja kohaneda järeltuleva põlve muutunud vajadustega. Televisioon tuleks Kruse soovitusel muuta enam interaktiivseks, sest noored tahavad osaleda aruteludes; tunda, et neid võetakse tõsiselt ja nad osalevad ühiskonna kujundamisel. Samas ootavad need noored, et tehnilised lahendused ja infovood oleksid võimalikult kiiresti tabatavad. Kruse kirjeldas seda põlvkonda lühendiga RTFM (Read The F...ng Manual ehk Loe Kuradi Juhendit) ehk noored ei vaevugi juhendeid lugema, vaid viskavad üldiselt pigem asja nurka. Ometi ei tähenda praegused trendid info- ja meediamaailmas seda, et nendega peab tingimusteta kaasa minema. Inimesed peaksid toimuvasse suhtuma kui millessegi, mida saab ise kujundada oma nägemuse järgi. Lisaks näeb Kruse ohumärke sellest, et aina laienev ja aeganõudvam sotsialiseerumine Internetis võib üle kuumeneda. Nõnda kujuneb Ericssoni vanemanalüütiku hinnangul tulevane meediatarbija ilmselt palju nõudlikumaks ja valivamaks kui praegune. Erik Kruse jagas oma vaateid uuest meediast ja noorte meediakäitumisest Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, ERRi ja Põhjamaade Ringhäälingute Ühenduse korraldatud meediakonverentsil 11.-12. juunil 2009 Tallinnas, Kumus. |
412,3 aastat kuluks kõigi YouTube'i videoklippide vaatamiseks
|
Inimesed istuvad kodus, vaatavad televiisorit, sülearvuti ees lahti, kirjeldas Kruse aina süvenevat vajadust laiendada igal moel ja igal ajal virtuaalmaailmas suhtlusvõrke. Kui nad ei ole online, tunnevad nad end üksikuna. Kõige rohkem on puudutatud lapsed ja noored, kelle teadvuses ähmastub piir virtuaal- ja nn päris maailma vahel. „Sõitsime eelmiste jõulude ajal 12aastase pojaga vanaema juurde,“ tõi Kruse näite isiklikust elust. „Poeg võttis autos Nintendo välja ja tahtis sellega Wifi kaudu Internetti minna.“ Varateismelise üllatus oli suur, kui tema rahvusvaheliselt tunnustatud infotehnoloogia ettevõttes vanemnõunikuna töötav isa teatas, et autos ei ole traadita Interneti leviala. „Isa, sa oled täitsa luuser,“ oli Kruse sõnul tema poja pettumus suur. |