Iga kriis avab uued uksed ja loob uued võimalused

Abi asemel koostöö võrdsete vahel

PMNi esindus Eestis koostöös Taani, Rootsi ja Soome kaubanduskojaga Eestis korraldasid seoses Eesti Vabariigi 92. aastapäevaga veebruaris vastuvõtu. Läbi põhjamaise vaatevinkli vaagisid Eesti minevikku, olevikku ja tulevikku Carita Pettersson, PMNi Eesti esinduse juht, Marina Kaljurand Eesti välisministeeriumist ning Martin Breuer, Eesti Välisinvestorite Nõukogu juhatuse esimees.

Kuigi PMN on Eestis esindatud juba 1991. aastast võib mõneti kummalisena tunduda, et kunagi varem ei ole Põhjala esindus korraldanud vastuvõttu ettevõtjatele, tunnistas Pettersson. "Põhjus on väga lihtne – meie prioriteedid on muutunud," selgitas PMNi Eesti esinduse juht. "1990ndatel olime me peamiselt abistajad, kuid tänapäeval , eriti pärast Eesti asutmist Euroopa Liitu, ning vastavalt Eesti ja Põhjamaade valitsuste kokkuleppele, teeme me koostööd partneritena Põhja- ja Baltimaade hüvanguks."

Pettersson tõi esile, et Põhja- ja Baltimaadel on ühine ettevõtluse toetusprogramm, kus praegu on üks prioriteetseid toetusvaldkondi loomemajandus. "Me püüame edendada koostööd ja luua ettevõtluskeskkonda firmadele, mis suudavad luua läbi intellektuaalomandi heaolu ja uusi töökohti Läänemere piirkonnas," toonitas ta.

Välisinvestorite ootused

Suures plaanis on Eesti ja Põhjamaad seni majanduskriisiga suhteliselt hästi hakkama saanud. Lähemalt vaadates selgub, et mõnikord on nii tihedalt üksteisega seotud Läänemere piirkonnas ühe õnn teise ebaõnn. Näiteks Eesti rõõmustab, et Põhjamaade investorid on taas avastanud tee siia. Marina Kaljurand märkis, et luges hiljuti ajalehest, kuidas Soome firma Incap kavatseb kodumaal Voukattis tehase sulgeda ja koondada 130 töölist ning avada tootmine Saaremaal. "Muidugi oleme me õnnelikud, et meil läheb üsna hästi, kuid me oleks õnnelikumad, kui kogu piirkond tervikuna oleks edukas ja jõukas," sõnas Eesti välisministeeriumi asekantsler.

Välisinvestorite nimel kõnelnud Martin Breuer märkis samuti, et Eesti on kriisi tormituultes saanud märkimisväärselt hästi hakkama. Samas toonitas ta, et nüüd on riigil tarvis astuda otsustavaid samme, et majandust ka tõusuteele suunata ja hoida seda seal. Kuna eestlaste enda rahakott on kokku tõmmatud, siis raha peaks juurde voolama väljaspoolt. Selleks vajavad investorid tööjõukulude vähendamist eriti võrreldes Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja isegi ehk Poolaga. Breueri sõnul peaks vähenema ka maksukoormus ja bürokraatia, parenema infrastruktuur, õhuühendus jne.

Tuleviku märksõnadena Eesti majanduses peaks Breueri hinnangul olema ettevaatlikkus ja kaalutletus. "Seitsmele ikaldusaastale järgneb seitse jõukat aastat. See ütlus annab meile lootust, kuid see manitseb meid ka ettevaatlikkusele," sõnas Eesti Välisinvestorite Nõukogu juhatuse esimees. "Seitse jõukat aastat võivad sellisel juhul kujuneda ka 14 terveks aastaks."

Iga kriis toob uued võimalused; iga sulguv uks viib uue ukseni, kui võimalusi ei eirata või ei eelistata enda uksi ja aknaid ise sulgeda, leidis Marina Kaljurand. Nii ka Läänemere piirkonnas, kus kõik rahvad on küll erinevad, kuid samal ajal ka sarnased. Ühendavad väärtused, huvid, arusaamad, huumor. Aga ka lumi ja talv. Nii sattus Põhjala kaubanduskodade vastuvõtt PMNi Eesti esinduse ruumides just sellele päevale kui Rootsi, Eesti ja Norra said üheskoos rõõmustada medalisaagi üle naiste suusatamises Vancouveri olümpial.