"Majanduskriis on andnud tugeva hoobi maailma suurimale energiatootjale ja -eksportijale. See tähendab ka ajakirjanduse suuremat survestamist. Venemaal on raske avalikult ja asjalikult arutleda sotsiaalsete tingimuste üle," selgub värskest Põhjamaade Ajakirjanike Keskuse aruandest.|
Riigile kuuluvaid meediaväljaandeid on ka palju kergem kätte saada kui alternatiive. Riigi ajalehed on odavad ja jaotusvõrk hästi korraldatud. Riigitelevisioon küündib Venemaa kõige kaugematesse maasoppidesse. "Venemaal ei käsitleta meediat ikka veel institutsioonina, mis soovib edastada tasakaalustatud teavet, vaid võimu käepikendusena," tõdeb Põhjala ajakirjanike keskus. Anonüümseks jääda soovitanud allikas märgib aruandes, et aastal 2010 on Venemaal vähem ajakirjandusvabadust kui kümme aastat tagasi. Põhjamaade Ministrite Nõukogu on aastaid toetanud Venemaa demokratiseerumist. Muu hulgas on PMN toetanud Põhjamaade ja Venemaa ajakirjanike kogemuste vahetamist, korraldades Vene ajakirjanikele kursusi. Värskest aruandest nähtub, et Põhjamaade toetus on jätkuvalt vajalik, aitamaks kaasa uuriva ja vaba ajakirjanduse levikule Venemaal. |
Vene võimud pitsitavad tugevalt vaba ajakirjandust
|
Samas on Venemaal 35 000 registreeritud ajalehte, peaaegu 1000 raadiojaama ning üle 1000 telekanali – president Dmitri Medvedjevi ja peaminister Vladimir Putini uue Venemaa käekäik on meedia pideva tähelepanu all. Kuid see ajakirjandus kajastab peamiselt seda, mida tohib ja kästakse. Näiteks Venemaa televisioonis teevad ilma kas otse riigile või mõnele võimulolijale lähedal seisvale ettevõttele kuuluvad kanalid. |