Island õpetaks Euroopa Liitu kalu hoidma

Just selline ELi kalanduspoliitika on seni olnud islandlastele vastuvõetmatu. Välisminister Skarphéðinsson, kes ise on endine kalur, on tõdenud, et kalandusest kujuneb kõige raskem läbirääkimisküsimus ELiga. Kala ja kalatoodang, mis moodustab CIA maailma faktikogumiku andmeil saareriigi ekspordist koguni 70 protsenti, ei ole uhketele islandlastele vaid majandusküsimus, vaid emotsionaalne teema ning rahvas oleks üsnagi tige, kui Brüssel pakuks neile roiskunud ettepanekut, märkis Skarphéðinsson.

Nii toonitas välisminister, et kuigi Island mõistab aina enam, et suudab oma suveräänsust kaitsta seda jagades, ei tähenda see siiski, et saareriik on valmis jagama oma kalavarusid teistega.

Lisaks teadmistele, kuidas looduse pakutavaid vilju säästlikult ja edukalt kasutada, pakub Island ELile võimalust kasu lõigata oma kogemustest taastuva energia vallas. Nimelt katab Island 80 protenti oma energiavajadustest taastuvate allikatega.

Palju toetajaid

Teised Põhjala riigid tervitasid Islandi soovi astuda samm edasi senistest koostööst ELiga ja saada liidu täisliikmeks. Sellel poolaastal ELi tegevust juhtiva Rootsi välisminister Carl Bildt nõustus ametivend Skarphéðinssoniga, et Islandil on ELile pakkuda palju oskusteavet, kuidas hästi ja tõhusalt ümber käia loodusvaradega nagu kalad ja taastuv energia. "Islandil ei ole kiiret teed ELi, vaid pigem lühike tee, sest ta on juba osa liidu siseturust ja Schengeni piirkonnast," lisas Bildt uudisteagentuuride teatel.

Eestigi toetab igati Islandi pürgimusi. "Eesti toetab liitumisläbirääkimiste alustamist Islandiga peatselt ning seejärel Islandi liitumist Euroopa Liiduga," märkis Eesti välisminister Urmas Paet pärast ELi välisministrite kohtumist Brüsselis. Augustis 1991 oli aga hoopis Island esimene iseseisvuse taastanud Eesti toetaja. Kolumnist Ahto Lobjakas märgib ajalehes Postimees, et Eesti toetab Islandi püüdlusi ka seetõttu, et Eesti huvid kattuvad Põhjala huvidega. "Selles mõttes on Islandi liitumine hea. Aga huvide kattumine on paljus siiski soovmõtlemine," kirjutab samas Lobjakas ning lisab, et Eesti valitsuse eesmärk ei peaks olema Euroopa rikaste ja õnnelike sekka saamine, vaid jõudmine Põhjalasse. "Selleks tuleb aga väga kõrgele sihtida," tõdeb Lobjakas.

Soome valitsus kirjutas juba selle aasta aprillis oma ELi poliitikat puudutavas aruandes, et soovib näha kõiki Põhjamaid liidu liikmetena. Nii on Soome ametlikult väljendanud soovi, et nii Island kui ka Norra, kes seni Põhjala riikidest ei kuulu ELi, saaks selle täieõiguslikeks liikmeteks.

Pilgud norralastel

Nüüd mõtisklevad nii Põhjala poliitikud kui ka analüütikud, kas Islandi võimalik astumine ELi võiks ka norralasi kallutada ühinemise suunas. Norra on praegu ainuke Põhjala riik, kelle kodanikud on seni väljendanud selgelt, et ei soovi ELi astuda.
Üks tugevaid põhjusi peitub kalanduspoliitikas nagu islandlastegi puhul. Seega võiks spekuleerida, et norralased võivad kaaluda samuti ELi liikmelisust senise majanduskoostöö asemel, kui islandlased peaksid läbirääkimiste tulemusel endale soodsa kalanduskokkuleppe saama.

Analüütik Aslak Bonde tuletab Põhjamaade Ministrite Nõukogu internetiväljaandes Analys Norden meelde, et alati on mõni teine riik pannud norralased EList rääkima. 1960. aastatel andsid tõuke britid ja 1990. aastatel rootslased. Tulemus? Norra ei ole siiani ELi liige, kuigi võtab 75 protsendi ulatuses üle ELi n-ö seadustest ja lõikab kasu ELi siseturust. Sellest on seni norralastele piisanud.

Kuigi islandlased võivad Bonde hinnangul puhuda elu sisse järjekordsele ELi astumise arutelule Norras, ei pea ta väga tõenäoliseks, et see muudab norralaste üldist suhtumist liitumisse. Küll aga on võimalik, et olukord muutub, kui senine majanduskoostööleping ELiga peaks kokku kukkuma, kui Island enam ei kuulu Euroopa Vabakaubanduse Assotsiotsiooni (EFTA) koos Norra ja Liechtensteiniga. Bonde väitel ei pinguta EL just üleliia EFTA lepingu elushoidmisega ning ELile oleks pigem kasulik, kui Norra oleks samuti liidu liige. Lisaks on EFTA leping Bonde hinnangul Norrale pigem kahjulik kui kasulik oma ebademokraatlikkuse tõttu - jõukaal on selgelt ELi kasuks. Samas saab Norra kaaluda ka otse majanduskokkulepete sõlmimist ELiga nagu seda on teinud Šveits.

Ka Bonde märgib, et kalandusküsimused on norralastele võtmeküsimuseks ELi liikmelisuse kaalumisel ning islandlaste edu või ebaedu läbirääkimistel ei jää kindlasti märkamata. Samas ei usu Bonde, et EL teeb Islandile suuri järeleandmisi.
Majanduslik ja kaitsepoliitiline ebakindlus võivad samuti tõugata Norrat ELi liikmelisust tõsisemalt kaaluma, nimetab Bonde veel üht võimalust. Kui miski peaks Norra krooni tugevasti kõigutama ja tooma päevakorda vajaduse ühineda euroga. Või tekitab venelaste käitumine põhjanorralastes kõhedust. Neidki stsenaariume ei pea Bonde väga tõenäolisteks.

Saatus islandlaste endi kätes

Kas aga ligikaudu 307 000 elanikuga Islandist üldse saab neljas Põhjala riik ELis, otsustavad islandlased ise. Vaatamata liitumisavaldusele on Islandi rahvas selgelt lõhestunud, kas toetada ELi astumist või mitte. Islandi parlamendiski läks liitumisavalduse otsus napilt läbi: 66-kohalises AlÞingis toetas läbirääkimiste alustamist 33 liiget, 28 oli vastu ja kaks ei hääletanud. Juuli alguse Capacent Gallupi korraldatud küsitluse tulemused on veelgi kõnekamad: 39 protsenti vastanutest toetab ELi astumist ja täpselt sama paljud on vastu. Küll aga on islandlased selgelt selle poolt, et läbirääkimisi üldse peetaks, et jõuda selgusele, mida EL saareriigile pakub.

Millisele otsusele islandlased kolme aasta jooksul jõuavad, näitab rahvahääletus. "Islandlased on uhked, väsimatud ja valmis milleks iganes. Selline on ka nende maa," on kirjeldanud oma riiki ja rahvast kirjanik Hallgrímur Helgason. "Iialgi ei või teada, mis Islandist saab. Ja olles islandlastega koos, võib olla kindel, et midagi saab." Helgasoni sõnadest lähtuvalt võib ennustada ka eelseisva Islandi rahvahääletuse tulemust - kõik on lahtine ja võimalik.

Seniks paneb veel selle aasta jooksul Euroopa Komisjon Islandile kokku hinnagu, mida saareriik peab tegema, et alustada päris liitumiskõnelusi juba järgmisel aastal.